Palun öelge, mis hetkel peab tööandja kompenseerima (uuele) töötajale prillid, mille vajadus on selgunud töötervishoiuarsti juures? Määruses on küll kirjas, et tööandja on kohustatud hankima töötajale kuvariga tööks arstitõendi alusel ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt välja seda, millal see kohustus tekib
LUGEJA KÜSIB: Millal peab tööandja kompenseerima töötajale uued prillid?
Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
“Tööandja peab hüvitama kuvariga töötamiseks mõeldud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid juhul, kui on täidetud kaks tingimust – töötaja on läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja töötaja nägemisteravus on vähenenud.
Valitsuse määrus sätestab, et tööandja peab vähemalt poole oma tööajast kuvariga töötajale korraldama tervisekontrolli, mille käigus kontrollitakse ka silmi, ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.
Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb samast määrusest – kui tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima töötajale kuvariga tööks arstitõendi alusel ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Prillide hüvitamise kohustus ei olene sellest, kas töötaja nägemisteravus on muutunud tulenevalt selle tööandja juures töötamisest või mitte. Nägemisteravuse vähenemine määruse mõistes ei eelda võrdlust mingi ajahetkega, millest alates nägemine on halvenenud.
Siin on mõeldud olukorda, kus töötaja nägemisteravus ei võimalda tal sooritada tööülesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid. Sellest tulenevalt on töötajal õigus saada kompensatsiooni prillide maksumusele.
Prillide maksumuse hüvitamise korra määrab juba tööandja – näiteks maksimaalse prillide hüvitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele või muud variandid; millised dokumendid töötaja hüvituse saamiseks esitama peab. Prillide maksumuse hüvitise suuruse määrab tööandja lähtuvalt oma võimalustest. Õigusaktidega ei ole hüvitise summat paika pandud. Hüvitada tuleb nii klaaside kui ka raamide maksumus, sest prilliklaase raamideta ju kasutada ei saa.
Tööandja peab hüvitama prillide maksumuse täielikult, kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja selle viimase osa tasub töötaja ise.”