/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2019/10/11/12644485t1h1b40.jpg)
Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonda ja Haapsalus sealset hariduse tugiteenuste keskust juhtiv Tiina Kütt usub, et ka Saaremaal hakkab tugikeskus lõpuks tööle.
Rajaleidja piirkonna juht: ma olen tugikeskuste usku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/11/12644480t1hd102.jpg)
Tiina Küti kontor on Kuressaares üle nädala mõne päeva kaupa. Lisaks siinsele Rajaleidjale tuleb tal Innove keskusi juhtida ka Haapsalus ja Kärdlas. Kütt juhib samal ajal ka Haapsalu hariduse tugiteenuste keskust, mis on sarnane, kui Saaremaal käivituv laste ja perede tugikeskus.
Haapsalus alustas tugiteenuste keskus veebruaris ning Küti sõnul oli ka seal vastuseisu peamiselt suurte koolide poolt. Kütt märkis, et omavalitsus tegi väga head selgitustööd ja pärast Haapsalu volikogu otsust keskus luua on õhkkond olnud pigem töine.
Haapsalus oli stardiolukord Saaremaast erinev. Seal ei olnud kõik tugispetsialistid koolide palgal – mõned koolipsühholoogid töötasid vormiliselt juba omavalitsuse all. Haapsalu ei ole tänapäeval enam vaid asula kunagise linna piirides, vaid ka mitut endist valda hõlmav omavalitsust. Õpilasi on Saaremaaga samas suurusjärgus.
Tiina Kütt ütles, et Haapsalus otsustasid nad struktuuri poolest esialgu kõik samaks jätta. Spetsialistid töötasid edasi seal, kus enne. Muudatust oli nii palju, et mõnel spetsialistil tuli hakata käima ka mõnes teises koolis.
Peamine pluss, mis Küti sõnul on uuendustest tulnud, on meeskonnatunne. Just väiksemate koolide spetsialistid on kiitnud, et nüüd saavad nad oma tööd kolleegidega arutada ja analüüsida.
Küti sõnul on praeguseks juba näha, et tugiteenuste keskusest on kasu. Näiteks tõi ta ühe maakooli, kus ei ole psühholoogi, kuid selles koolis õppivatele lastele on psühholoogi vaja. Lisaks igapäevaselt kohal olevale sotsiaalpedagoogile käib koolis nüüd kaks korda kuus ka tugiteenuste keskuse psühholoog. "Mina olen tugikeskuste usku," kinnitas Tiina Kütt.
Miks Saaremaal ei mindud Haapsalu teed, vaid hakati uut ja uhket mudelit leiutama, Kütt öelda ei osanud. Haapsalu näitel töötavad riigipoolne Rajaleidja ja omavalitsuse tugikeskus koos väga hästi. Kütt kinnitas, et keskused ei kao mitte kuskile. Praegu on Sotsiaalfondi toetust veel kolm aastat ja sealt edasi on raha plaanitud riigieelarve strateegias.