Vaata ette, ära tuku – armastatu paneb putku!
Kammerooper “Ariadne auf Naxos”

EELPROOVID ESTONIAS: Edoardo Narbona ja Juuli Lill proovisaalis Ariadne aariaid lihvimas.

FOTO: Erakogu

Tuntud kreeka muistend Theseusest ja Ariadnest ning tema päästvast lõngast, mis ei suuda ometi kinni hoida armastatud meest, jõuab tuleval nädalal Kuressaares lavale kaasaegse ooperi vähem tuntud sugulase, melodraama (itaalia keeles melologo) vormis.

Kammerooperi nime all on dirigent ja kunstiline juht Edoardo Narbona kokku sulatanud kolme erineva autori teosed. Lavastuse põhiraskust kannab tšehhi helilooja Jiří Antonín Benda (ka Georg Benda) melodraama "Ariadne auf Naxos", mis esietendus 27. jaanuaril 1775. Melodraama tähendab siinkohal lavavormi, kus teksti esitatakse muusika taustal, kuid otseselt mitte muusikasse.

"See on natuke nagu vanaaegne räpp, mitte küll ehk nii rütmiline. Pigem teatraalne kõne, mida saadab ja markeerib orkester. Iga juhul väga huvitav kooslus," rääkis Narbona.

Asja teeb põnevamaks see, et dirigent on põhiteosesse põiminud kaks aariat Franz Joseph Haydni samateemalisest kantaadist "Arianna a Naxos" (1789) ja Veljo Tormise koorilaulu "Viimane laev" (1981). 

"Need on paigutatud erinevatesse kohtadesse, kuid mitte selleks, et saaks kokku mingi puder, vaid et Benda teost rikastada. Kahes kohas on sõnad nii olulised, et näitlejanna, kes seni on kõnelenud, hakkab laulma. Sõnadest jääb väheks – need peavad saama muusikaks. Ja see on üleminek ooperile," selgitas Narbona.

Ariadne ja Theseuse lugu on läbi aegade juhtunud ikka ja jälle – naine aitab meest, nad armuvad, aga lõpuks jätab mees naise maha. Produtsent Annikki Aruväli märkis, et Läänesaarte kammerorkestri lavastus on toodud kaasaega ja peaks tänast vaatajat-kuulajat kindlasti kõnetama, kuna niisuguseid lugusid juhtub ka tänapäeval. "Etendus räägib meie elust, armastusest, koosolemisest, suhetest," lausus ta.

Melodraama on natuke nagu vanaaegne räpp, mitte küll ehk nii rütmiline. Pigem teatraalne kõne,  mida markeerib orkester.” - Edoardo Narbona, dirigent

Aruväli sõnul on kolme erineva teose interpoleerimine ehk kokkusulatamine õnnestunud ülihästi. "See on hämmastav, kuidas Benda ja Haydni helikeeled kokku kõlavad," ütles ta, lisades, et teoseid ei ole mingil moel muudetud – ei ühtegi nooti ega ka helistikku.

Narbona ei osanud öelda, kas oma teose 14 aastat hiljem kirjutanud Haydn võis olla Benda melodraamat näinud või selle partituuriga tutvunud. "Seda ei saa välistada, tal võis see võimalus kindlasti olla."

Mis Tormisesse puutub, siis tema on Aruväli sõnul lavastuse ehk kõige intrigeerivam lüli. "Pärast surma ma saan oma laeva,/ mille tulesid ise ei näe./ Enne seda, mu kallis, sain taeva/ ja õitseva maa sinu käest." Nõnda algab Juhan Smuuli luuletus "Viimane laev". Veljo Tormis viisistas selle omal ajal meeskoorile. Kammerooperi tarbeks tegi Edoardo Narbona laulust omakorda lühendatud ja orkestriseadega versiooni. See on etenduse üks siduspunkte, kus saavad kokku Saare- ja Muhumaa ning kauge Naxos.

Mis osatäitjatesse puutub, siis Indrek Saar ja Mati Talvistu ei laula, neil on kanda sõnaline osa, Haydni itaaliakeelsed aariad toob kuulajateni aga metsosopran Juuli Lill. "Kindlasti tuleb üks põnev ja eriline tükk, mida vaatama tulla," kinnitas Aruväli. Ta lisas, et projekti korras kammerooperi lavastamine, mida etendatakse vaid üks kord, on riskantne, aga samas ka erakordselt rahuldust pakkuv ettevõtmine.

Tänu sellele, et tegu on juba teise sarnase projektiga, on mullune kogemus olemas ja korraldusliku poole pealt mõnevõrra lihtsam. "Aga kui partituur on uus, siis muusikaliselt pole midagi lihtsam, sest teoste õppimist tuleb ju alustada nullist," rääkis dirigent Narbona. "Rääkimata lavastuse kui terviku kokkupanemisest. Alati on südames kahtlus, kas ühe teose teise sisse panemine esimest mitte ära ei riku," nentis ta.

Kammerooper “Ariadne auf Naxos”

G. Benda kammerooper “Ariadne auf Naxos” Edoardo Narbona seades V. Tormise ja F. J. Haydni muusikaga. Läänesaarte kammerorkester koostöös Kuressaare Kultuurivaraga

  • Peaosades Juuli Lill (Ariadne), Indrek Saar (Theseus), Mati Talvistu (Oreade)
  • Läänesaarte kammerorkester, dirigent Edoardo Narbona
  • Saaremaa meeskoor SÜM, dirigendid Ester Soe ja Mari Ausmees

Etendus toimub Kuressaare kultuurikeskuses pühapäeval, 27. oktoobril kell 17.

“Ariadne Naxosel” (Evelyn De Morgani maal, 1877)

FOTO: Repro

Ariadne ja Theseus

Ariadne on vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar, Phaidra õde. Neiu armus Theseusesse, kes tuli Kreetale, et päästa Ateena linn inimohvrite toomisest inimese keha ja härja peaga koletisele Minotaurosele.

Ariadne andis Theseusele lõngakera, mille abil see leidis pärast Minotaurose tapmist labürindist väljapääsu. Theseus lubas Ariadnega abielluda ning lahkus koos tema ja Phaidraga Kreetalt, ent jättis neiu magavana Naxose saarele maha ja abiellus hoopiski Phaidraga. 

Tuntuima müüdiversiooni järgi võttis hüljatud Ariadne naiseks jumal Dionysos.

Tagasi üles