Kert Valdaru: tulevik näitab, kes tegelikult rännet kontrollib

Reformierakonna endine peasekretär Kert Valdaru.

FOTO: Konstantin Sednev

"Risk, et järjest enam inimesi hakkab Türgist Euroopasse tulema, on üsna reaalne," ütles saarlasest rändeekspert Kert Valdaru Kuku raadio hommikuprogrammis "Ärataja", kommenteerides Türgi presidendi Erdoğani lubadust saata kõigepealt Süüriasse miljon pagulast.

Ebastabiilsus suureneb nii Lähis-Idas kui ka Türgis ja see kandub edasi Euroopasse. Ma ei kujuta isegi ette, kuidas miljon inimest kõrbealale rahumeelselt ümber asustada. Öeldakse, et see turvatsoon, mida Erdoğan hetkel loob, on kõrbealal ja seal on ees juba pool miljonit kurdi. See ümberasustamine võib tekitada etnilise konflikti kurdide ja süürlaste vahel.

See käik võimaldab president Erdoğanil aga juhtida tähelepanu kõrvale ebastabiilselt olukorralt, mis Türgis endas on. See ebastabiilsus peegeldub nii poliitilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil.

Klassikalised tõmberiigid on aga Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Rootsi, kes peavad põgenike vastuvõtmiseks valmis olema.

Alles hiljuti olid kohalikud valimised, kus Erdoğani partei kaotas Istanbulis linnapea koha. Me teame, et Türgis on majandussurutis. Kui räägime sotsiaalsetest pingetest, siis on tööpuudus noorte seas umbes 25 protsenti. Vaadatakse otsa ka Erdoğanile: sina omal ajal kutsusid siia üle kahe miljoni süürlase. See, et nad ei ole kuigi hästi ühiskonda integreerunud, on türklaste arvates pingete põhjus.

See, et Erdoğan on välja käinud nii jõulised sõnad ning lubanud kolm miljonit süürlast ümber asustada, võimaldab tal mitte tegeleda suurte ühiskondlike probleemidega, vaid viia fookuse kuhugi mujale.  

Kui tahta inimesi ümber paigutada väärikalt ja inimõigusi austades, peaks see toimuma vabatahtlikult. Miks aga peaksid Türgis elavad süürlased, kes on enda arvates leidnud koha ühiskonnas, tahtma minna kõrbealale, kus pole elamistingimusi, töökohti, lastele koole? Nii saaks see ümberasustamine toimuda ainult riiklikku sunnimehhanismi kasutades. Aeg näitab, kui tõsiselt Erdoğan oma plaani mõtleb või kas selle taga on soov survestada Euroopat ja oma tahet peale suruda.

Erdoğani käitumist vaadates on risk, et järjest enam inimesi hakkab Türgist Euroopasse tulema, üsna reaalne. Seda kinnitavad ka viimase aja rändenumbrid. ÜRO viimase statistika järgi ületab selle aasta jooksul Kreekasse tulnud immigrantide arv eelmise aasta koguarvu. Kui eelmisel aastal oli tulijaid 50 000, siis sel aastal on neid praeguseks juba ligi 51 000. Need arvud on suuremad kui 2017. aastal. Kreeka on rändesurve alla jäämas.

Süüriast tullakse Euroopasse Ida-Vahemere rändetee kaudu ja mööda maismaad. Euroopasse püütakse pääseda Kreeka, Bulgaaria ja Küprose kaudu. Klassikalised tõmberiigid on aga Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Rootsi, kes peavad põgenike vastuvõtmiseks valmis olema.

Eks me siis hakka nägema, kes siis rännet tegelikult kontrollib, on see Erdoğan või Euroopa Liit.

Tagasi üles