Quo vadis, Kuressaare?
Arhitektide ning vandeadvokaadi arvamus Saaremaa vallast

FOTO: Andrus Peegel

"Alates Eesti suurima valla moodustamisest on kohalikud elanikud näinud ja omavahel arutanud, et otsus teha üks ja ainus Saaremaa vald pole olnud kõige õigem," kirjutavad arhitektid Tuuli Org ja Hannes Koppel ning vandeadvokaat Andres Tamm. "Ei endistele valdadele ega ka Kuressaare linnale, rääkimata kohalikest elanikest."

Täpselt on tabanud Kuressaare linna elanike mured Vahur Reede oma arvamusloos, mis ilmus Saarte Hääles 7. veebruaril: "Saaremaa valla tekkega kaotas Kuressaare oma ligi pool tuhat aastat tagasi saadud linnaõigused. Seda tõsiasja pareeriti väitega, et ega´s Kuressaare linnana kao, asulana on ta ikka linn. Paraku pole ka see nii. Nimelt muudeti seoses haldusreformi seadusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS) ja kirjeldati ära vallasisene linn asulana. KOKS välistab võimaluse, et vallavanemal on ka Kuressaare linnapea esindusfunktsioon. Vallasisese linna linnapea saavad valida ainult linnakodanikud kogukondlikult. Kudjape alevik ühel pool Kuressaaret ja Nasva teisel pool, aga Kuressaare ei ole enam isegi mingi asula KOKS-i mõttes. Linnakodanikelt on võetud põhiõigus endale ise esindajaid valida."

Vahur Reedel on õigus – kui kohalik valija ei saa valida kohalikku volikogu, ei saa ta valida ka kohalikku linnapead.

Ometigi pole see, kas KOKS võimaldab valida lisaks maavanemale ka linnapea, käesoleva artikli autorite arvates "meie mure", ehk küll on, aga see pole nii primaarne, kui seda on kohaliku võimu (kuri)tarvitamine oma avaliku funktsiooni täitmisel endises Kuressaare linnas. Seega on linnapea olemisel ja valimisel ka teine külg – kui pole linnapead, siis pole ka linnapea vastutust linna asjade ajamisel ning vallavanema vastutus lahustub kogu valla-maakonna peale.

Mõni kuu tagasi hakkasid endised linnaelanikud nägema, et Kuressaare linnapargis, mere pool, muinsuskaitsealal, on alustatud mingisugust "suurehitust". Uurimisel selgub, et aadressil Kalda puiestee 1 on ehitamisel betoonist rulapark.

Seadust täitku kõik

Kas rulapark on osa Kuressaare püüdlustest saada Euroopa 2020. aasta spordilinna tiitlit, ei tea. Pole ka oluline, kuid seadust peab ikkagi täitma nii linnapea kui ka vallavanem.

Rulapark on 125 m² ehitusaluse pinnaga ehitis, mis rajatakse vanalinna muinsuskaitsealale. Selle projekteerijaks Skatepark OÜ projekteerija Kristjan Lepik, kellel on majandustegevuse registri andmeil vaid ehituskonstruktsioonide osa projekteerimise õigus. Puuduvad muinsuskaitse eritingimused ja muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projektdokumentatsioon. Kuressaare üldplaneeringu põhjal on tegemist Kuressaare mereäärse segahoonestusalaga, kus üldjuhul kehtib arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus.

Vastavalt Kaarma valla ja Kuressaare linna ühisplaneeringu nõuetele seatakse Kuressaare rannaäärsel alal tingimused ehitiste püstitamiseks detailplaneeringuga. Detailplaneering tuleb koostada ka siis, kui ehitusõigus soovitakse anda 20–60 m² ja kuni 5 m kõrgusele ehitisele.

Kolakas Alberti kõrval

Ehitised on nii hooned kui ka rajatised. Detailplaneeringu kohustus pole kius, vaid ainus võimalus avalikkust kaasates leida ehitisele parim asukoht ja otsustada konkursi vajadus.

Kas Saaremaa kirjaniku ja laulumehe Albert Uustulndi kuju (mis tehti skulptor Hannes Starkopfi poolt konkursi alusel) vahetusse lähedusse tehtav betoonist rulapark sobib kirjaniku mõttemaailma ja lauludega, on meie arvates ennustatav. Betoonist kolaka ehituseks vajalikud seadusesätted tuleb aga täita. Tuleb teha detailplaneering, saada muinsuskaitse eritingimused, võib-olla tuleks parima lahenduse saamiseks korraldada arhitektuurivõistlus. Lõpuks saaks võitja vastavat kompetentsi omava arhitekti osalusel teha projekti.

Vallaarhitekt on Mark Grimitliht, kelle erialane kvalifikatsioon on diplomeeritud arhitekt, tase 7. Arhitektide liidu eeskirjade järgi omab seda taset spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuriosa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele.

Kas vallaarhitekt on oma teadmiste poolest sobiv Saaremaa vallaarhitektiks või mitte (Eesti Arhitektide Liidu kutsestandardist tulenevalt võib vaid volitatud arhitekt olla pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes), jääb Saaremaa valla elanike ja ajaloo otsustada. Nimetatud betoonist kobaka ebaseaduslikku sokutamist Kuressaare muinsuskaitsealale ja Kuressaare linnaparki, Albert Uustulndi naabriks julges "vallaarhitekt" aga koos vallavanemaga ilmselt üksnes põhjusel, et nii rasket betooni on väga keeruline sealt eemaldada.

Kui nähti, et betoonmonstrumi kohta ei esita ühtegi küsimust ka vallavolikogu, kuna ainus sõna võttev volikogu opositsiooni liige Mart Maastik enam volikokku ei kuulu, hakkas ootamatult kerkima aadressil Tori tn 4 nn merepäästehoone. Tõsi küll, see hakkas kerkima eelkõige alles osaliste peades ning ehitusteatise esitamises Saaremaa vallavalitsusele, mis oma olemuselt ei erine ehitusloa väljastamisest.

Ehitusseaduse järgi on kuni 5 m kõrguse ehitise, ehitisealuse pinnaga 20–60 m², ehitamiseks vajalik esitada pädevale asutusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Pädev asutus annab ehitusprojektile hinnangu, lähtudes eelprojektile esitatavatest nõuetest. Tori tn 4 ehitusteatisele on lisatud vallaarhitekti koostatud visand, mis ei vasta isegi eelprojektile esitatavatele nõuetele ja mille on allkirjastanud vallaarhitekt.

Seebikarp sadamasse?

Pädev asutus järelevalveorganina ei saa olla samas projekteerimist teostav pädev isik. Vastasel juhul on tegemist ilmse korruptsioonijuhtumiga.

Tori 4 on samuti Kaarma valla ja Kuressaare linna ühisplaneeringu järgi kohustusliku detailplaneeringu alal asuv krunt, millele ehitamiseks tuleb eelnevalt teha detailplaneering koos avalikustamisega, kas Kuressaare jahtklubi ette, restoranist mere poole, sobib seebikarp või ei sobi ta sinna mitte. Ei piisa, kui Saaremaa vallavanem koos Saaremaa vallaarhitektiga arutavad kohapeal, et siia see ehk sobib.

Eelnevalt nimetatud osaliste peades sobinuks merepääste hoone koos tarastatud tehnopargi hoiualaga ka Raiekivi sääre puhkealale, rannahoone lähedusse! Sellelegi kohale oli koostatud eskiis, ilma et oleks vajalikuks peetud arutelu laiema üldsusega läbi detailplaneeringu või muinsuskaitse ametnike seisukohti.

Kuhu lähed, Kuressaare?

Tagasi üles