Arhitektid süüdistavad: Saaremaa vallas salatsetakse
Vallaarhitekt leiab, et pole midagi valesti teinud

TÕRJUB SÜÜDISTUSI: Mark Grimitliht leiab, et pole midagi valesti teinud.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaaga seotud arhitektide meelest ei ole vastuvõetav Saaremaa vallaarhitekti Mark Grimitlihti käitumisviis, kus avalikkust ei kaasata ja vallaarhitekt projekteerib ise hooneid.

Projekteerimine oma haldusalas ehk "ise projekteerin-ise kooskõlastan" käitumine on selge korruptsioon, tõdeb arhitekt Terje Truumaa.

Nimelt armastab vallaarhitekt Grimitliht kriitikute väitel erinevate objektide eskiise arhitektidele ette joonistada. Seda on räägitud nii Vanalinna kooli uuendamise kui ka Kuressaare gümnaasiumi laienduse puhul.

Viimane piisk karikasse oli vallaarhitekti soov suruda kohalike merepäästjate hoone Raiekivi säärele, rannahoonetagusele alale. Avalikkusele plaanist ei räägitud. Tõsi, arhitektide survel mõttest küll loobuti, kuid nüüd on vastaskaldale projekteeritud juba uus hoone. Projekti autoriteks Mark Grimitliht ja vallamajas töötav arhitekt Piret Miller.

Kokkulepped on pidanud

Kunagine Kuressaare linnaarhitekt ja praegune Eesti kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaan Lilian Hansar ütleb, et kõik linnavalitsused on seni seisnud rannaala planeerimise põhimõtete eest. Oli kokkulepe, et hotellid on ühel pool abajat ja teine pool jääb puhkealaks.

Lisaks lepiti kokku arhitektuurikonkursi korraldamise nõue juhul, kui rannaalale tahetakse midagi luua. Siiani on kõik linnaarhitektid sellest põhimõttest kinni pidanud. Kuni praeguseni.

"Uute putkade ehitamine Raiekivi säärele on täiesti sobimatu, aga ka lubamatu ilma detailplaneeringu ja arhitektuurikonkursita," tõdeb Hansar.

Sama kehtib tema sõnul vastaskalda kohta ja on kahetsusväärne, et vallaarhitekt on ise sinna merepääste hoone projekteerimisel osalenud ja linna üldplaneeringu nõudeid eiranud. "Seda enam, et volitatud arhitekt 7 (tase) kutset omamata puudub tal õigus ise projekti allkirjastada, planeerimisalaseid otsuseid teha ja tegelikult üldse vallaarhitektina töötada," loetleb Hansar.

Vallavanem Madis Kallas ütleb, et seadus ei sätesta vallaarhitektile ühtegi kvalifikatsiooninõuet ning tema ei kahtle Mark Grimitlihti pädevuses ja sobivuses vallavalitsuse meeskonda.

Terje Truumaa imestab, et sadamahoone kõrvale ilma ühegi dokumendita vallaarhitekti joonistatud hoone sai loa väga kiiresti. "Kas on kaalutud teisi variante? Roomassaare sadam? Üldsus on teadmatuses," ütleb Truumaa.

Grimitliht pareerib arhitektide väiteid sellega, et ta täitis valla ülesannet ning ehitusteatist oli vaja kiiresti valla võimaliku rahastustaotluse tõttu. Ehitusteatisega kaasnenud projekt on tema sõnul vaid eelprojekt ja lõplik projekt tuleb kindlasti hanke korras. Projekti menetlusest Grimitliht enda sõnul taandus (loe selgitust lk 5 – toim).

Vallasekretär Liis Juulik kinnitab, et vallaarhitekt täitis valla antud ülesannet ja tal puudus isiklik ja/või majanduslik huvi.

Rulapark nõudeid eirates

Avalikkusega mittearutamise kohta on arhitektide sõnul hea näide ka Kalda puiesteele kerkiv betoonist rulapark.

Lilian Hansari sõnul oli ala reserveeritud monumentidele. Ta rõhutab, et väikevormide valik vajab head maitset, mida antud juhul pole tunda.

Endine linnaarhitekt Tuuli Org lisab, et rulapark sõidab piltlikult öeldes kirjaniku monumendile sisse. Arhitektid rõhutavad ka muinsuskaitse eritingimusi, mis peaksid selliste lapsuste tekkimise ära hoidma.

Muinsuskaitseameti nõunik-insener Üllar Alev märgib, et vald on viga tunnistanud. Tema sõnul vaadatakse olemasolev dokumentatsioon üle ja vajadusel soovitab ta lisada haljastust, et rulaparki keskkonda paremini sulandada.

Haljastuse lisamine on tavapärane võte nässuläinu varjamiseks, muigas seepeale üks Saarte Häälega vestelnud arhitekt.

Endine linnaarhitekt Hannes Koppel ütleb, et muret tekitab isevalitsuslik käitumine, mis on risti vastupidine väljakujunenud ruumiotsustele. "Kaasamata, kaalutlemata, põhjendamata, salaja," ütleb ta.

Terje Truumaa lisab, et pikaajalise mõjuga asju ja nende paiknemist peab otsustama laiemalt. "Meie vallas see ei toimi – peame igasuguse eelteadmiseta üllatuma, et rannaalale või mujale on midagi kerkimas," räägib ta.

Purjetajad ei tea merepäästjate hoonest midagi

Tori 4 kinnistu on valla poolt antud hallata Saaremaa Merispordi Seltsile. Sadama tööd korraldav Margus Männik ütles, et nad on kursis merepääste sooviga endale ruume saada ning SMS ise soovitas panna sadamahoone kõrvale muruplatsile vajadusel kiire lahendusena ajutine teisaldatav ruum, näiteks vagun. Hoone ehitamisest sellele platsile pole midagi räägitud.

Männik lisas, et tegelikult oleks tema hinnangul merepäästjatel päästmise mõttes mõistlikum olla Roomasaare sadamas. Kuressaare sadamast väljasõit mööda faarvaatrit, kus kiirusepiirang viis sõlme, võtab ilmatuma aja. 

Merepäästjatelt Saarte Häälel eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Tagasi üles