LUGEJA KÜSIB: Kuidas kaitsta oma õigusi tööõnnetuse puhul?

Tööõnnetus ehitusel. Pilt on illustratiivne.

FOTO: shutterstock.com

Minuga juhtus töö juures kerge tööõnnetus, mille tagajärjel jäin töövõimetuslehele. Andsin juhtunust teada tööandjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Tööandja koostas akti ja saatis selle ka tööinspektsiooni. Tööinspektsioon märkiski, et tegemist ei ole tööõnnetusega, tööandja raportit ei koostanud ning ma sain töövõimetuse eest hüvitist vaid 70% ulatuses alates viiendast päevast. Ma ei ole aga nõus, et tööandja ei tunnista minuga juhtunut tööõnnetuseks. Kuhu ma pean pöörduma, et kaitsta oma õigusi ning saada hüvitist ajutise töövõimetuse eest tööõnnetuse tõttu?

Vastab Silja Soon, tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja:

“Sellises olukorras tuleb alustuseks pöörduda tööandja poole. Väljendage oma selget seisukohta, et teie hinnangul on tegemist tööõnnetusega, kuna juhtunu on põhjuslikus seoses tööandja heaks tehtud tööga. Avaldage soovi, et juhtumit täiendavalt uuritaks ja tööõnnetuseks tunnistataks. Juhul kui tööandja sellele pöördumisele ei reageeri ning jääb endale kindlaks, pöörduge kindlasti tööinspektsiooni poole.

Äsja jõustus riigikohtu lahend (2.10.19 otsus nr 2-17-11858), mis annab vastuse ja arvamuse nii töötajale, tööandjale kui ka tööinspektsioonile. Riigikohus on jõudnud järeldusele, et kui tööandja ja töötaja vaidlevad, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte, peab tööinspektsioon juhtumi asjaolusid uurima. Tööinspektsioon ei saa piirduda vaid raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimisega, uurida tuleb ka kergete vigastustega lõppenud juhtumeid ja anda hinnang, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte ning mida saaks tööandja teha paremini, et töötaja tervis töökeskkonnas ei oleks ohus. 

Tööinspektsiooni põhiülesanne on kaitsta töösuhte mõlema osapoole huve, kuid seista ka selle eest, et töiste tegevuste tõttu kahjustada saanud inimestele oleks tagatud sotsiaalne kaitse.”

Tagasi üles