Saaremaa saab juurde kaks särjepüügijõge

KEVADINE SÄRJEPÜÜK toob veekogude äärde sadu saarlasi ja külalisi mujaltki.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

PRIA toetab 102 675 euroga Saaremaa koelmualade taastamist, mille tulemusel saavad kalamehed juurde kaks särjejõge.

Kui praegu käivad õngemehed särjel Nasva, Kuke ja vähem ka Riksu jõel, siis 2021. aasta kevadel avaneb võimalus särjeõnne proovid ka Oitme ja Kihelkonna jõe suudmes. Kudema tulnud särje arvukus suureneb ka Riksu jões, mille suudmeala samuti puhastatakse.

Lisaks nimetatud jõgedele hõlmab projekt veel viie veekogu seisundi parandamist.

Saaremaa valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et setetest ja taimestikust puhastatakse Randküla jõe suue ja Laidevahe looduskaitsealal kahe siselahe suudmed. Vilsandil puhastatakse setetest Tori lahte ja Leisi jõest võetakse välja paarkümmend suuremat puud. Suudmete avamise tulemusel pääsevad põhilised siirdekalad, nagu särg, säinas, haug ja luts, kevadel suurveega taas paremini kudema ning kalavarud suurenevad.

Bert Holm: “Töö iseloom on lihtne ja mahud mõõdukad.”

FOTO: Saarte Hääle arhiiv

Kui Saarte Kalanduse poolt süvendamiseks eraldatud 102 675 eurost mingil põhjusel ei jätku, jääb esimesena välja Leisi jõest puude koristamine kui kõige väiksema mõjuga töö. Bert Holmi hinnangul saab aga kõik plaanitu tehtud. "Töö iseloom on lihtne ja mahud mõõdukad," sõnas ta.

Süvendatavate veekogude häda sai alguse nõukogude ajal neisse uhtud väetiste tõttu, mis pilliroo ja muu taimestiku kasvama pani. Kohati on suudmed pilliroogu nii täis, et kala ei pääsegi kudema.

Süvendatavad veekogud valis vald välja koos Tartu ülikooli teadlastega. Juhul kui tulevikus raha eraldatakse, ootab süvendamist Nenu peakraav Tornimäe ja Orissaare vahel, probleemseid veekogusid on teisigi. 

Bert Holm ütles, et veekogude korrastustööd hakkavad pihta ilmselt juuli teises pooles ja saavad ühele poole järgmise aasta sügisel.

Millised tööd kuskil ette võetakse?

  • Kihelkonna jõgi: puhastatakse 390 m pikkune lõik suudmest kuni Papissaare munakivitee sillani. Omaaegse forellijõe suue on pillirooga täiesti kinni kasvanud ja kalad ei pääse liikuma. Randküla jõgi: jõe suudmes puhastatakse mätastest ja taimestikust 140 m pikkune lõik.
  • Oitme jõgi (või Triigi jõgi): jõe suue on täielikult pillrooga kinni kasvanud. Puhastatakse orgaanilistest setetest ja taimestikust 650 m ulatuses alates Leisi–Orissaare maantee sillast kuni mereni.
  • Riksu jõgi: seal korrastatakse kolme lõiku (145 + 80 + 120 meetrit). Kahel esimesel lõigul eemaldatakse jõe sängist pilliroorisoomid. Kolmas lõik on jõe väljavool Riksu järvest, kus jõe sängist eemaldatakse tarnamättaid, et kaladel tekiksid liikumisvõimalused jõest järve ja vastupidi.
  • Leisi jõgi: eemaldatakse 20 jõkke langenud puud, mis koguvad enda taha setteid ja takistavad paadiga liiklemist.
  • Tori laht Vilsandil: omapärane kitsas ja küllalt pikk (270 m) merelaht on TÜ mereinstituudi hinnangul Vilsandi lähistel ainuke veekogu, mille magedam vesi sobib särjele-haugile kudemiseks. Lahest eemaldatakse setted.
  • Aenga lahte merega ühendav kraav Laidevahel: puhastatakse 110 m pikkuselt pilliroost.
  • Põldealust lahte Aenga lahega ühendav kraav: tugevasti roostunud kraavi saab ühe maaomaniku vastuseisu tõttu puhastada vaid osaliselt, umbes 100 m pikkuselt.
Tagasi üles