:format(webp)/nginx/o/2019/11/05/12717025t1hfe8a.jpg)
Tänavu veebruaris tähistasid Orissaare kultuurimaja taidlejad, aleviku ja ümbruskonna elanikud maja 60. sünnipäeva. Sõbrapäeval peetud sünnipäevapidu "Sõpradelt sõpradele" oli juubeli vääriline. Avati ju maja piduliku kontserdiga kuus aastakümmet tagasi just küünlakuu 14-nda päeva õhtul.
Läinud suvel aga sai Orissaare rahvas tagasi oma kenasti uuendatud laululava, kus publiku ette astusid nii lauljad, tantsijad kui ka pillimehed.
Ning kui kõik teised maakultuurimajad ristiti Saaremaa vallas tänavu rahvamajadeks, siis Orissaare kultuurikants säilitas oma senise nime. Sisuliselt on auväärses eas kultuurimaja muidugi rahvamaja. Sellest annab tunnistust kultuurimaja seina ehtiv vaip luuletaja Virve Osila tekstiga:
Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu,
sellest elu jooksul saab ajalugu;
inimelu jaoks vaja on elumaja,
rahvamelu jaoks vaja on RAHVAMAJA – ka see pole elu- ja ajaloota
ja aegu uskudes tulebki loota,
et ikka ja alati läbi aja
kooskäimise kohta on tõepoolest vaja.
Orissaare koorilauljate, rahvatantsijate, pillimeeste ja sõnakunstnike tegemised ei piirdu üksnes 60 aastat tagasi valminud majaga. Trükistena on ilmunud kaks ülevaadet Orissaares tegutsenud ja praegugi tegutsevatest taidlusringidest, kultuurimaja juhtidest ja taidluskollektiivide juhendajatest. Aastakümneid rahvatantsijaid juhendanud Maie Opkaup koondab kaante vahele ülevaate Orissaare piirkonna kultuurielust 80 aasta vältel.
Hiljaaegu kuuekümneseks saanud hoone, kus on endale koha leidnud ka raamatukogu, on kantud kinnismälestisena ehitusmälestiste nimekirja.
1959. aasta 1. veebruaril likvideeriti Orissaare rajoon. Kultuurimaja ehitamisega oli selleks ajaks jõutud piltlikult öeldes üle koera, saba jäi veel. Poole kuu pärast võis ehitusobjekti töödejuhataja Lembit Palts raporteerida – kultuurimaja on valmis. Avapeol astusid värvilõhnalises saalis püüne peale segakoor, naisansambel, laulusolistid, segarahvatantsurühm, rahvapillimehed ja estraadiorkester.
Uue maja katuse alla mahtusid ka kino, raamatukogu, samuti Pöide külanõukogu, perekonnaseisuaktide büroo ning Sõpruse kolhoosi poliithariduskabineti töötajad ja piirkonna miilitsavolinik.
Aastatetagusele Orissaare kultuurielule pilku heites meenub mitmekülgne rahvamuusik Vassili Sepp, mees, kes oli võimeline mitmest pillist imelisi lugusid välja võluma. Tema loodud kapell Sepasellid oli oodatud esineja kõikjal Saare- ja Muhumaal, samuti Mandri-Eestis. Sepa Vassa viis oma ansambliga külakosti ka Ungarisse, Saksamaale, Soome, koos laulu- ja tantsuansambliga Moskvasse, Ukrainasse ja Norrasse.
Teada-tuntud olid segakoor Viires, nais- ja meesansambel, solist Haljand Tarvis, kellele jagati tunnustust nii rajooni kui vabariiklikel ülevaatustel. Kultuurimaja muusikaelu hingeks oli kuni eelmise sajandi viimase kümnendi alguseni Maimu Hink-Sepp.
Deklamaatoreid ja harrastusnäitlejaid juhendas aastakümneid Leontine Kivihall. Orissaarlased lõikasid loorbereid selliste lavastustega, nagu "Kihnu Jõnn", mida mängiti 20 korda, "Libahunt", "Vargamäe", "Kraavihallid", "Kõrboja peremees". Need tõi lavale Leontine Kivihall.
1970. aastate teises pooles oli noorte hulgas populaarne balletiring, mida juhendas Mallika Moks-Koel. Pjotr Tšaikovski "Pähklipureja" ainetel loodud lavastuse salvestas Eesti Televisioon. See oli lausa suursündmus. Tuhandetel televaatajail oli võimalus saarlaste esinemist teleekraanilt jälgida. Majas tegutses ka akrobaatikaring. Õpetaja oli Olev Kongas.
/nginx/o/2019/11/05/12717027t1h2a12.jpg)
Orissaare taidlejad on esinenud Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel ja Ukrainas Eesti kirjanduse ja kunsti päevadel. Hilisemad kontsertreisid on orissaarlasi viinud Lätti, Norrasse, Soome jm.
Kultuurimaja direktoritest ja kollektiivide juhendajatest on kõik andnud oma panuse edukaks kultuuritööks. 60 aastat tagasi istus vastvalminud majas esimesena direktoritoolile Jüri Rauk, seejärel Bruno Soom (1960), kes jõudis juhi kohal veel ka aastail 1990–1995. Järgnesid Veljo Kärner, Linda Agapuu, Ingla Leis, Mare Noot, Valdo Rüütelmaa, Karmen Arnus, Ellen Teemus, Janne Hints, Krista Riik ja alates aastast 2007 Anu Viljaste.
Aeg-ajalt on maja remonditud. Bruno Soom on Saarte Hääles aastal 2009 meenutanud: " Kuskilt sain teada, et Tallinna vineeri- ja mööblivabrikust on võimalik saada soodsalt peegleid.
Seal oli üks Ivan, kes hirmsasti kala armastas. Panin kalakasti peale ja läksin. Mees ladus mul furgooni peegleid täis.
2006. aastal võeti taas remont ette. Ores Ehitus OÜ töömehed remontisid hoone teise korruse fuajee ja trepikoja, mille käigus vahetati 13 akent, krohviti ja värviti seinad, lihviti ja lakiti põrandad, uue näo said trepipiirded.
Viis aastat tagasi vahetati majas 14 tuletõkkeust ja kaks tavalist ust, remonditi trepikoda, roheline saal, näitlejate ruum ja lavatagune koridor. Enne seda vahetati keskküttetorustik ja aknaraamid.
/nginx/o/2019/11/05/12717028t1h45be.jpg)
"Tegelikult on maja vaja veel kõvasti remontida. Kogu fassaad vajab uuendamist, samuti valguspark ja üks trepikodadest. Lift tuleb sisse panna, lavapõrandad vahetada. Vald lubab 2021. aastal uuenduskuuri ära teha," mainib praegune kultuurimaja juhataja Anu Viljaste.
Anu on üks neist Orissaare piirkonna tublidest töötajatest, keda tänavu tunnustati. "Anu Viljaste – mõõtmatult silmapaistva ja mõjusa töö eest kultuurielu edendamisel ja seeläbi kohaliku positiivse maine kujundamisel Orissaare ja Saaremaa vallas, seoses Orissaare kultuurimaja 60. aasta juubeliga," saame tunnustuskirjalt lugeda.
Kolm aastat tagasi sai kultuurimaja uue, 20 000 eurot maksva Estonia klaveri. "Kirjutasin projekti, rahvas toetas, jõudsimegi eesmärgini, klaver on meil olemas. Vana, 1956. aastal vabrikust tulnud klaver on fuajees aukohal," rõõmustab Anu.
Praegu tegutseb kultuurimajas tosin taidlusringi paarisaja isetegevuslasega.
Tantsu- ja lauluansamblil Ehaviir on seljataha jäänud 25 tegutsemisaastat. Aeg-ajalt lisandub senistele kollektiividele uusi. Anu ütleb, et Jaaniroos on juurde tulnud ja Viirelind koguni nelja rühmaga. Segarühm NOH on samuti suhteliselt uus tegija. Segakoor Horele saab endale uue juhi – koorilauljaid hakkab juhendama Inga Rand. Senine dirigent Anne Kann võttis aja maha.
Kultuurimaja mitmel stendil on pildid aastakümnetepikkusest kultuurielust Orissaares. "Kõik, kes tulevad, vaatavad. Oleme püüdnud läbilõike teha ja vaatamiseks välja panna," räägib Anu. Üleriigilises rahvamajade ühingu esinduskogus esindab saarlasi Anu Viljaste.
"Mingis mõttes võetakse saarlastest eeskuju, tuues esile just meie koostöövalmidust. Meeskonnatöö läheb meile kõigile korda," rõhutab Viljaste.
Juba eeloleval laupäeval võõrustab Orissaare kultuurimaja pereansamblite päeval esinejaid. Jõuludki pole mägede taga. Ettevalmistused selleks juba käivad.
/nginx/o/2019/11/05/12717026t1h8e4e.jpg)
Uuel aastal on taidlejatel ees uued tegemised. "Plaan on minna Kreeka Makedooniasse ja Klaipedasse suurele Europeade´i festivalile. Koidukiir plaanib minna Horvaatiasse," annab Anu teada.
Veel kiidab Anu kogu meeskonda, juhendajaid ja ringijuhte ning maja perenaist Katrin Kandi.
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)