:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2019/10/10/12640932t1hcbce.jpg)
Saaremaa ja Kuramaa vahelise laevaühenduse kavandamist alustatakse Eesti ja Läti riigi koostöös.
Eesti ja Läti hakkavad parvlaevaliini kavandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles leppisid kokku kolmapäeval Riias Eesti ja Läti valitsustevahelise komisjoni ühisistungist osavõtnud ametnikud.
Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas BNS-ile, et ettevalmistusi parvlaevaliini avamiseks hakkab tegema mitteformaalne ekspertrühm.
/nginx/o/2017/04/19/12085094t1h98d6.jpg)
Kohtumisel osalenud Saaremaa abivallavanem Marili Niits kinnitas, et vallal on jätkuvalt huvi laevaliini loomise vastu ja valmimas on täpsem tegevuskava.
Niitsi sõnul selgub tegevuskava paari nädala jooksul. "Projektiga edasi minna on oluline mõlemale poolele – nii meile kui ka Läti poolele," teatas Niits Saarte Häälele.
Seejärel on vallavalitsusel plaanis korraldada infopäev võimalikele operaatoritele.
Senised Saaremaa vallavalitsuse ettevalmistused liini avamiseks 2019. ja 2020. aasta suveks on ebaõnnestunud just reederite huvipuuduse tõttu. Juulis jõudis vallavalitsus riigihanke avaldamiseni, kus otsiti liini käitajat viieks aastaks, kriteeriumiks madalaim hind.
Kuu aega tagasi kirjutas Saarte Hääl, et hange kukkus läbi, sest ainsana huvi tundnud Rein Kilgi ettevõte Kihnu Veeteed ametliku pakkumiseni ei jõudnud.
"Hankega saimegi teada, et huvilised puuduvad isegi olukorras, kus avalik sektor maksaks kulud kinni," tõdes Saaremaa vallavalitsuse transpordinõunik Karl Tiitson.
Aastatel 2005–2007 sõitis Mõntu–Ventspilsi liini Scania-nimelise alusega Saaremaa Laevakompanii tütarfirma SSC Ferries OÜ, mis lõpetas tegevuse majanduslikel põhjusel. Eesti riik ei olnud tookord valmis liini käigushoidmist toetama, küll aga toetasid laevaliini Ventspilsi vabasadam ja Ventspilsi linn. Neljal hooajal veeti liinil üle 60 000 inimese, nendest välisturiste üle 39 000.
Uuesti hakati Saaremaa–Läti laevaliikluse taastamisest rääkima 2015. aastal, mil sellele avaldas toetust ka toonane majandusminister Kristen Michal. Mõte oli alustada liinivedudega 2017. aastal. Sel aastal toimusid haldusreformi ettevalmistustööd ja rahvusvahelise laevaliini käivitamises leppisid ühinemisleppes kokku kõik Saaremaa vallad.
Paralleelselt laevaliini operaatori leidmisega on Saaremaa vallavalitsus otsinud raha Läti-liini turundamiseks. Vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja arendusosakonna juhataja Karin Närepi sõnul on riigi tugiteenuste keskus kinnitanud, et vallal on õigus küsida riigilt 30 000 eurot maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest.