Kaks forelli võivad röövpüüdjale maksma minna 1500 eurot
Kudevalvurid juhatasid röövpüüdjani

1500-EURONE LAKS: Kummagi meriforelli eest tuleb tasuda 150 eurot keskkonnakahju hüvitist ja kuni 1200 eurot trahvi. Jaak Haamer ütleb, et igaüks võib ise arvutada, mitu kala selle raha eest poest saab osta.

FOTO: ERAKOGU / IRINA MÄGI

Tänu vabatahtlikele kudevalvuritele võtsid keskkonnainspektorid laupäeva õhtul Pidula jõe ääres vahele röövpüüdja, kes oli saagiks saadud meriforellidega kuritööpaigalt juba lahkumas.

Laupäeva hilisõhtul said keskkonnainspektorid teate, et Pidula jõe ääres tegutseb röövpüüdja. Sündmuskohal saadi mees ühes värske noosiga kätte. Eriliseks teeb juhtumi see, et seaduserikkuja aitasid tabada vabatahtlikud kudevalvurid.

"See läks täkkesse," lausus keskkonnainspektsiooni Saaremaa osakonna juhataja Jaak Haamer, kelle kinnitusel tegid just vabatahtlikud suurema osa tööst. "Ütlesime kohapeal meestele suure tänu osalemast üle-eestilisel aktsioonil. Nad on meie jaoks silmad ja kõrvad ning info, mis nende kaudu meieni jõuab, on meile analüüsimiseks väga tähtis. Mõned juhtumid lähevad õnneks, mõned ei lähe," selgitas ta.

Seekord läks õnneks. Vabatahtlikud avastasid röövpüügi, informeerisid keskkonnainspektoreid ja kui oli näha, et röövpüüdja hakkab saagiga lahkuma, pidasid nad teda ametimeeste saabumiseni kinni. "Iga kodaniku kohus on seaduserikkumisi ära hoida, seepärast läksid nad kodanikuga vestlema ja  pidasid teda nii kaua kinni, kuni inspektorid kohale jõudsid," rääkis Haamer, kelle kinnitusel füüsilist jõudu selleks ei kasutatud. 

Vabatahtlike kalakaitsjate tegevus on Haameri sõnul igati teretulnud ja annab keskkonnainspektoritele kriitilistel perioodidel nagu praegu, mil tuleb igal ajahetkel väljakutsetele reageerida, n-ö hingamisruumi. Vabatahtlikke kudevalvureid ei saa tema sõnul siiski võrrelda näiteks abipolitseinikega, kuna riiklikul tasandil vabatahtlikku kalakaitset ei korraldata ega toetata. "Tegu on lihtsalt teadlike ja hoolivate kodanikega, kelle eesmärk on kirglike kalameestena kaitsta kalade järelkasvu, et tagada endale hilisemad püügivõimalused," selgitas ta. 

Praegu on lõheliste kudemisaeg ja ennekõike peibutab röövpüüdjaid kalalt saadav mari. Lisaks on kudev kala suhteliselt passiivne ja madalas vees kaunis lihtsalt püütav.

Vabatahtlikud soovivad vähemalt esialgu jääda anonüümseks. Kudevalvurite Saaremaa välijuht ütles Saarte Häälele, et tõsisemalt on vabatahtlikud kalakaitsjad meie maakonnas hakanud organiseeruma ja tegutsema sel aastal. "Nüüd oleme pisikese pundi kokku saanud, millega saame keskkonnaametile lisasilmadeks olla," sõnas ta.

Reididel käiakse reeglina kahekesi või kolmekesi. Eesmärk on näidata, et inimesed on veekogude ääres liikumas, mis peaks omakorda peletama röövpüüdjaid, kes pealtnägijaid oma toimetamiste juurde ei soovi.

Pidula juhtumi kohta on algatatud väärteomenetlus. Jaak Haamer ütles, et ebaseadusliku kalapüügiga on tekitatud keskkonnale kahju ja keeluajal keelatud kohas või ilma loata püütud ühe meriforelli eest tuleb tasuda 150 eurot keskkonnakahju hüvitist. 

Keskkonnakahju hüvitisele võib väärteomenetluse käigus lisanduda veel kuni 1200-eurone trahv. "Kindlasti üsna soolase hinnaga kala. Ja inimesed võiksid mõelda, kas sellisel teol on mõtet. Laske parem kalal kudeda ja minge püüdke tulevikus merest," soovitas Haamer. Keskkonnainspektor ei soovinud täpsustada, kas Pidulas oli tegu ahingumehega. "Ei saa kinnitada ega ümber lükata. Ootame menetluse käigu ära," lausus ta.

Tagasi üles