/nginx/o/2018/12/21/12124914t1h1602.jpg)
Teenuse hinna kujundab turg ja avalikke hankeid selleks korraldataksegi, et saada teenusele võimalikult hea hinna ja kvaliteedi suhe. Maakonna jäätmeveoturul tegutseb praegu kaks ettevõtet, mis pole kellelegi uudis. Mõne hanke osa nurjunuks tunnistamine tähendaks seda, et ollakse alguses tagasi.
Kehtivate lepingute tähtajad saavad uuel aastal ümber ja garantiid ei saa keegi anda, et kui korraldada samale teenusele korduv hange, on uus pakutav hind puhtalt sellest faktist tingituna odavam, et esimene kord oli kallim. Kordushankest võib vabalt tulla ka veel kallim hind ja siis oleksime uuel aastal võib-olla olukorras, kus vanad veolepingud on lõppenud ja uut pole, aga inimene ootab, et ta prügi endiselt ära viiakse. Siis tekiks päris paljudel õigustatud küsimus, et milleks eksperimenteeriti, kui tulemus ei olnud prognoositav?
Tänase hinnatõusu loogika on parem ja paindlikum prügiveoteenus, mis omakorda suure tõenäosusega välistab tulevikus riski, et Saaremaa valla maksumaksjatelt oleks põhjust mingisugust ringlussevõtutrahvi sisse nõuda. Ei vallavalitsus ega ka valla elanikud taha tulevikus olla olukorras, kus mõni koolimaja või lasteaed jääb renoveerimata, kuna selleks planeeritud rahaga on vaja maksta jäätmetrahvi, sest jäätmete ringlussevõtuks pole piisavalt pingutatud.
Jäätmemajanduses on kogu riigi tasandil veel arenguruumi küllaga, et ringlussevõtu määra täitmisele lähemale jõuda, aga Saaremaa jaoks on lõppenud veohanke raames astutud olulised sammud, et seda eesmärki ka reaalselt saavutada.