Alo Heinsalu: üksnes tulude kasvule loota ei saa

Alo Heinsalu, Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja

FOTO: Saarte Hääl

"Kui julged me oleme, et suurendada kulusid, ja kas tegelikult tulusid nii palju laekub?" küsib tuleva aasta vallaeelarvest kirjutav Alo Heinsalu, Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja.

Saaremaa valla kolmas, 2020. aasta eelarve eelnõu on valmimisjärgus. Pärast kogukonna- ja osavallakogudest arvamuse saamist kiidab vallavalitsus novembri lõpus selle heaks ja saadab otsustamiseks volikokku. Kui volikogus on kaks lugemist toimunud, saab vald selle järgi uuel aastal toimetama hakata. Kahtlemata tuleb aga ka järgmisel aastal menetleda lisaeelarveid, sest praeguseks hetkeks ja ka volikogus toimuva menetluse ajaks ei ole terve rida olulisi rahaasju veel selgunud. Näiteks kui suureks täpselt kujunevad riigipoolsed toetussummad, milliseid investeeringuteks ja projektitoetusteks ettenähtud vahendeid ei jõuta sellel aastal kasutada ning tuleb uude aastasse üle viia.

Vallaeelarvele hinnangut andes tuleb vaadata seda eelkõige kolmest aspektist: kas meie poolt vallarahvale pakutavad teenused on heal tasemel, kas suudame oma töötajatele maksta väärilist palka ja piisavalt parendada vallale kuuluvaid taristuid.

Kellel tõusevad palgad?

Eelarvete koostamisel käib pidev võidujooks vajaduse vahel suurendada kulusid põhitegevusele (muu hulgas haridus- ja kultuurivaldkonna ülalpidamine, sotsiaalteenuste osutamine, teede korrashoid) ja vallale laekuva maksutulu vahel.

Kui julged me oleme, et suurendada kulusid ja kas tegelikult tulusid nii palju laekub? Täna saame öelda, et lõppeval, 2019. aastal on algses eelarves planeerituga võrreldes tulusid laekunud 2,7% rohkem. Tänu sellele on kahe lisaeelarvega suurendatud tulumaksust laekuva tulu arvelt eelarve kulude mahtu üle poole miljoni euro.

Samas suurusjärgus julgeme prognoosida kulude suurenemist ka 2020. aasta eelarves. Ehk oleme pigem konservatiivsed. Ka rahandusministeerium ja Eesti Pank prognoosivad mõlemad 2020. aastal Eesti majanduskasvu aeglustumist. Kui maksutulu laekubki planeeritust rohkem, on võimalik seda läbi lisaeelarvete valla arengusse kanda.

Seega ei saa me loota ainult tulude suurenemisele, vaid tuleb vaadata ka valla, samuti selle erinevate valdkondade eelarvete sisemisi võimalusi. Kusagilt kulusid kokku hoides saab lahendada mõne teise kulukoha muresid. Sel moel ühtlustuvad ja osaliselt ka tõusevad uuel aastal rahvamajade juhtide ja kultuuriasutuste ringijuhtide tasud. Vallavalitsuse teenistujate töötasu tõusuks on planeeritud 3% ja seda majandamiskulude vähendamise arvelt.

Eelarve ei ole otseselt kellegi nägu, võimaluste piires on tähelepanu jagunud kõigile valla tegevusvaldkondadele.” 

Riigieelarvest rahastatuna tõuseb üldhariduskoolide õpetajate palk praeguste teadmiste kohaselt 75 euro võrra. Sellest tulenevalt näeb vallaeelarve kavand ette lasteaiaõpetajate palgatõusuks ligi 170 000 eurot. Eelarvesse on uueks aastaks planeeritud lisavahendid huvikoolide õpetajate tänavu toimunud palgatõusu katteks. Suureneb ka sotsiaalvaldkonna asutuste palgafond.

Ka alampalga saajatel, keda on valla avalikus sektoris ca 170, on kindlasti lootust suuremale töötasule. Kui alampalk peaks tõusma näiteks 40 euro võrra, tähendab see valla rahakotile 120 000-eurost kulu. 

Alampalga kasvu ja õpetajate töötasu suurenemise foonil on meil eriti haridusvaldkonnas töötajaid, kelle palgatase kindlasti muret tekitab – lasteaia abiõpetajaid, huvijuhid, majandustöötajad. See ei ole aga kaugeltki ainus valdkond ega ammendav loetelu. Ehk on, mida lisaeelarvete ja järgmiste aastate eelarvetega silmas pidada.

Selleks, et investeerida, peab vald võtma laenu. Tuleval aastal on plaanis teha seda 5,5 miljoni euro ulatuses. Tuleb märkida, et omavalitsuste laenuvõtmisele on riik seadnud piirangud. Eelseisval ja sellest järgmisel aastal on valla laenuvõtmise võime madal, aastatel 2022–2023 see aga suureneb. Samas tuleb eelseisvatel aastatel laene tagasi maksta 3–4 miljoni euro ulatuses.

Asulate valgustus ökonoomsemaks

Ühinemislepingusse kirjutatud objektidest saavad tuleval aastal rahastuse kümme: Kuressaare Tuulte Roosi lasteaed, Kihelkonna, Valjala ja Tornimäe kooli küttesüsteem, Salme kooli ventilatsioonisüsteem ja soojustamine, Leisi, Laimjala ja Audla veevärk, Mustjala päevakeskus, Valjala ning Leisi ja Pärsama tänavavalgustus. Lisaks eeltoodutele saab riigi toel ja valla kaasrahastusel ökonoomsemaks kokku 17 asula valgustus. Kuressaarde rajatakse talispordi harrastamiseks kunstlume tootmise võimekus. Samuti alustab vald Kuressaare lähimate aastate kõige suurema projekti, Hariduse tänaval asuva koolihoone uuendamise eeltöödega.

Need on siiski vaid mõned aspektid valla rohkem kui 50-miljonilisest eelarvest. Eelarve ei ole otseselt kellegi nägu, võimaluste piires on tähelepanu jagunud kõigile valla tegevusvaldkondadele. Ka investeeringuid jagub nii linna- kui ka maapiirkondadesse.

Tagasi üles