:format(webp)/nginx/o/2019/05/27/12204510t1h1368.jpg)
"Jäätmeveo teenustasusid teiste piirkondadega võrreldes tuleks vaadata, mida see hind sisaldab. Ehk näitlikult, kas selle hinna eest saab vaid toored makaronid või korraliku pasta bolognese," kirjutab Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel.
Enamik jäätmeveohankeid Eestis ei sisalda tingimusi jäätmete ringlusse võtuks (võrdlen seda varianti tooreste makaronide variandiga). Saaremaa jäätmeveo hankes on aga nõue, et kogutud jäätmed tuleb viia Maasi või Kudjape jäätmejaama, kus operaatoril on kohustus vähemalt 50% taaskasutatavatest jäätmetest uuesti ringlusse suunata (see on siis pasta bolognese).
Ringlusse võtuks tehtavad toimingud on oluliselt kulukamad kui prügilasse ladestamine või Irus jäätmepõletustehases põletamine. Seetõttu tõusis ka jäätmete vastuvõtutasu meie jäätmejaamades.
Kui varem andis OÜ Prügimees Nasva elanike prügi jäätmejaama väravatasuga 115 €/tonn + käibemaks (selle raha eest saime toored makaronid), siis nüüd on väravatasu 178 €/tonn + km. Selles hinnas sisaldub kogutud jäätmete transport mandrile, mahukas järeltöötlus ja seejärel maksimaalses ulatuses ringlusse suunamine.
Jäätmete ringlusse võtt tähendab seda, et biojäätmetest toodetakse kompostmulda, vanapaberist uusi pabertooteid (tselluvill, munakarbid, WC- paber), pakendites sisalduvast plastikust, metallist, klaasist toodetakse uusi toormaterjale (graanuleid), mida tootmisettevõtted kasutavad toorainena nt ehitusmaterjalide valmistamisel (plastikust terrassilauad).
Segaolmejäätmetes sisalduvat materjali on aga praktiliselt võimatu ringlusse võtta, kuna erinevad materjalid on segunenud ja määrdunud. Seetõttu on oluline, et jäätmed kogutakse kohe liigiti ja sestap on ka segaolmejäätmete hind kõige kõrgem. Tänu taaskasutatud materjalist toodetele väheneb looduslike ressursside kasutamine (puud, nafta), energiakulu ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamine. Meie lastele on see väga oluline.