Muhulased ja sõrulased said keskpõrandal kokku

ESIEMADE-ISADE LAULUD: Ammuker esines Taritus koosseisus Elve Lepik (vasakul), Mari Lepik ja Katrina Tarkin.

FOTO: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Pühapäeva keskpäeval aplodeeris publik Taritu rahvamajas Muhu folkloorirühmale Ätses ja Sõrve regilauluansamblile Ammuker.

Muhulased pakkusid Taritu rahvale hapurokka ja sõrulased paltisid.

Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong tundis võõrustajana erilist heameelt, et külalised olid nõus pärandkultuuri erinevaid tahke esile tooma ja neid huvilistele tutvustama.

Aili Salong: “Ei ole kuulnud, et Püha elanikke pühalasteks kutsutakse.”

FOTO: Kristina Kretova/Saarte Hääl

"Võiks isegi öelda, et see on naabervaldade kohtumine. Tegelikult on see loogiline valik. Keda veel kutsutakse kohanimede järgi? Näiteks Kärla elanikke me tavapäraselt kärlalasteks ei nimeta. Ei ole kuulnud, et Püha elanikke pühalasteks kutsutakse. Sõrve inimesed on aga sõrulased ja Muhu elanikud muhulased," märkis Aili Salong.

Veel toonitas kultuurijuht, et need kaks kanti on oma traditsioone, kombestikku ja rahvapärimust suutnud hoida sajandeid. Muhulaste ja sõrulaste juured püsivad kindlalt saarte kivises pinnases. Pärimus ei kao neis paigus kusagile.

Salongi sõnul oli pärandipäeva korraldamise põhieesmärk, et inimesed saaksid näha ja kuulda neid laule ja tantse, mida on põlvest põlve talutaredes ja külaväljakutel lauldud-tantsitud, ning maitsta toite, mille valmistamise oskusi on meie esivanemad oma järglastele õpetanud.

Sõrulased on valmis saanud "Sõrulaste aabitsa", muhulaste aabits on veel tegemisel. Ühise suure söömarenni (Sõrve murdes) taha istunud sõrulane ütleski naljatoonil, et kuna ta ei oska muhu keelt, ei tea, kas saabki naabritega jutu peale.

"Pole viga, eesti keelt oskavad siin kõik, aga küllap saame murdekeelestki aru," arvas Aili Salong.

Tantsujuht Anne Keerd juhatas muhulaste etteasted humoorikalt sisse. Kuigi Ätses on naisrühm, demonstreerisid nänned publikule kõigepealt "Meremeeste valssi", mis Keerdi sõnul on selline kergelt taaruva ja pehme liikumisega tants.

Pärast muhulaste tantsutuure võttis tuurid üles Tammeougu Mari Sõrvest, kes õpetas rahvale paltide tegemist. Mari ema Elve Lepik, Anseküla seltsi eestvedaja, tegi käed tainaseks, näidates algusest lõpuni, mismoodi paltide tegemine käib.

Muhulased ja mujalt kohale tulnud huvilised tõdesid, et on isegi niisugust toitu teinud. Tõsi küll, muhulased nimetavad neid käkkideks, Taritu kandi omad pallideks – heal lapsel mitu nime.

Ammuker teenis esitatud lauludega samuti vägeva aplausi. Laulud kuuldud, pakkusid muhulased kaasatoodud hapurokka.

Hellamaa külakeskuse juhataja Tiina Jõgi andis teada, et hapurokk on kantud ka vaimse kultuuripärandi nimistusse. Vahest uskumatu, aga Tiina sõnul on välja toodud ligi kümmekond hapuroka retsepti. 

Selle maiuse tegemiseks kasutatakse kartuleid, õunu, keefiri, petti ja mida kõike veel. Traditsiooniline rokk valmib põhiliselt kartulist ja rukkijahust. Taritu kohtumise tarvis oli traditsioonilise roka teinud Elve Palu.

Õunarokka said pärandipäeval osalejad ka maitsta. Kes mekkis, see kiitis.

Vahest juba aasta pärast saavad sarjas "Köök ja kombed" kokku Mustjala ja Ruhnu pärandihoidjad. Ettepanek selleks on tehtud.

Tagasi üles