Külad tahavad Saaremaa vallalt rohkem raha
Kalle Kolter: Iga küla võiks vallalt saada vähemalt tuhat eurot

ABIKS IKKA: Suur-Randvere elanik Vello Saar arvas, et ka pisku külarahaga saab midagi ära teha.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa valla külad vaatavad kadedusega Tallinna lähiümbruse valdade poole ja arvavad, et toetus, mida vald küladele annab, võiks olla suurem. Keskmiselt jagab vald külale aastas 96 eurot. Selle summa eest midagi väga suurt ei saa, leiavad külavanemad, ent ka pisku eest tuleb tänulik olla. 

Kalle Kolter

FOTO: SH

Mustjala osavallakogu viimasel koosolekul novembri alguses pakkus sealse teenuskeskuse juht Kalle Kolter, et iga küla võiks vallalt saada vähemalt tuhat eurot. "Siis inimesed tunnevad, et me oleme ikka küla eest väljas." Praegu annab vald igale külale 48,43 eurot, ja lisaks veel 1,46 eurot elaniku kohta. 

Külaraha saab taotleda valitud külavanem heakorratöödeks, külaüritusteks ja muuks, mida kohalik rahvas küla arenguks vajalikuks peab. Kokku kulub Saaremaa vallas külatoetusteks ligi 40 000 eurot, mis teeb 413 küla peale keskmiselt 96 eurot. Kõige rohkem saab raha 263 elanikuga Muratsi küla Kuressaare külje all, 432,41 eurot. Paljud külad peavad aga leppima vähema kui 50 euroga. 

Suur-Randvere küla selleaastasest 319 eurost osa kulub külavanem Hanna Saare sõnul küla seltsimaja aknaplekkidele. Ülejäänud rahale pole veel rakendust leitud. Väikeste külade ühinemisel tekkinud Suur-Randvere saab tõesti rohkem toetust kui teised. Neil, kes saavad märksa vähem, tekib kindlasti küsimus, kas selle saamiseks täidetavate paberite hulk on pingutust väärt, ütleb Saar. Ta lisab, et raha kulub alati marjaks ära, kuid suuremateks ettevõtmisteks ei piisa.

Tänulik tuleb olla ka pisku eest

Vello Saar, kes Suur-Randvere keskuse lähedal Matu talu õuel autot remondib, kiidab noori, kes külaelu veavad, ja arvab, et külaraha eest võiksid nood endale mõne ürituse lubada. Mehel, kes juba 57 aastat Randveres elanud, polevat endal midagi tarvis. Tee taluõue ees sai hiljuti mustkatte ja seegi suur asi.

Jämaja küla Sõrves saab 19 elaniku peale 76 eurot ja 19 senti. Raha küsis külavanem Aivo Põlluäär vallast ka juba ära ja see kulub peamiselt heakorratöödeks. Muruplats keset küla vajab trimmerdamist ning bussiputkade ümbrust ei tule ka keegi niitma. Aga niita on tarvis – nii ka ei saa, et õued on kenasti korras ja küla vahel vohab hein. 

Ka putukamürki oleks vaja osta: Jämaja bussipeatuses kiusavad linnasõitu ootajaid sipelgad, kes armastavad mööda sääri üles ronida ja tekitavad ebamugavat kihelust. 

See mure pole küll küla ja külavanema rida, kuid tuleb ikkagi ise ära lahendada. "Ega’s suur vald ei tule seda tegema," arvab Põlluäär. 

Jämaja külavanema sõnul said kõik need heakorratööd tegelikult varemgi tehtud, kui külaraha polnud.  Pisku eestki tuleb tänulik olla, sõnab Põlluäär. "Aastaid tasuta tehtud, nüüd pakutakse bensiiniraha ja paar teist pisikest asja saab ka." 

Jämaja rahvaga on aru peetud, et peaks siia paar pinki ka panema. Siinsed elanikud tunnevad puudust külamajast ja külaplatsist: pole ühtegi kohta, kus koos käia. Kokku saadakse pühapäeval kirikus, ütleb Põlluäär. "Ei usu mina, et kirikust iga pühapäev tšeki saab, kui sellest 76 eurost midagi kirikukarpi pandud," naerab külavanem telefonis: kirikut selle raha eest külamajana ülal pidada ei saa. 

Kellelegi raha peale ei sunnita

Saaremaa abivallavanema Kristiina Maripuu sõnul on sel aastal ametisse saanud 89 küla vanemad. Kõik külad pole neile eelarvega vaikimisi määratud raha veel välja võtnud, ehkki jäänud on vaid paar nädalat. Tasub mõelda, kas edaspidi jagada külaraha nende vahel, kes seda taotlevad, ütleb Maripuu. Pole ju mõtet seda summat hoida igaks juhuks, kui seda ei kasutata.

Rahasumma pole suur, möönab ka abivallavanem, kuid seda leidlikult kasutades saab nii mõndagi: muru niita, soetada suitsuandureid, osta külalastele kommi… Või panna mitme külaga seljad kokku ja teha ühine jõulupidu.

Tagasi üles