Uuest aastast ähvardav prügiveo hinnatõus ärgitab kokku hoidma

800 LIITRIT: Meiuste küla jäätmekonteineri leping on endise külavanema Kalmer Jõgi nimel. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kallinev prügivedu ärgitab Saaremaa valla elanikke ühismahutite kasutamise kõrval harvendama konteineri tühjendamise sagedust ja soetama väiksemaid konteinereid.

"Harvema veo taotlusi esitati üle-eelmisel nädalal kaks tükki, need olid seotud Kuressaares asuvate kinnistutega ja võisid tõesti olla ajendatud uutest kõrgematest prügiveohindadest," ütles vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel. Samal ajal on erinevatesse kuulutuskeskkondadesse ilmunud juba ka sooviavaldused vahetada suurem konteiner, näiteks 240-liitrine, väiksema, 120-liitrise vastu.

Vedu kord kvartalis

Saaremaa vallas on praegu kõige harvem jäätmeveo sagedus kord 12 nädala jooksul, tiheasustusalal kord nelja nädala jooksul. Uute prügiveolepingute rakendumisega 1. märtsist 2020 jõustub valla jäätmehoolduseeskirja muudatus, mille järgi loetakse meil tiheasustusalaks vaid Kuressaare linn ja Orissaare alevik. Siis saavad kõik peale nende asulate elanike oma prügi soovi korral üle anda vaid kord kvartalis, ilma et peaks harvemat vedu eraldi taotlema.

Kuressaare ja Orissaare aleviku elanikud saavad harvemat prügivedu (nelja nädala asemel üks kord kaheksa või 12 nädala jooksul) taotleda eeldusel, et kinnistul on olemas kinnine komposter, kuhu pannakse kõik biolagunevad toidujäätmed. 

"Sel juhul käime kohal ja veendume kompostri olemasolus ning teavitame jäätmevedajat, et ta muudaks kliendi veograafikut," selgitas Koppel. Komposter ei pea olema poest ostetud, vaid võib olla ka enda ehitatud. Oluline on, et see oleks külgedelt ja pealt kinnine ja närilised, rebased ning linnud kompostitavatele toidujäätmetele ligi ei pääseks. 

Kui inimene soovib veel harvemat prügivedu, tuleks üle vaadata, kui suure konteineriga prügi üle antakse, ja võimalusel võtta kasutusele väiksem konteiner või jäätmekott. Või teha koostööd naabriga, st panna prügi ühte mahutisse ja teha avaldus ühismahuti kasutamiseks. "Jäätmeveost vabastame vaid need kinnistud, mis pole kas aastaringselt või perioodiliselt üldse kasutuses," rääkis Koppel.

Juba pikemat aega ongi prügiveokulude vähendamiseks kasutatud just ühismahuti võimalust. Levinud on nn külakonteinerid. Need on reeglina ühe inimese nimel, kellel on tehtud prügileping ja kes kogub teistelt külaelanikelt kokkulepitud rahasumma prügiarve tasumiseks.

Külakonteineri kasutamine on Koppeli sõnul mõistlik eriti siis, kui on tegemist väga hajusa külaga, kus talude juurde viivad teed on kehvas seisus. Külakonteineri kasutamine eeldab siiski kogukonna omavahelist head koostööd ja valmisolekut ühiselt vastutada.

Meiuste külas on 800-liitrine ühiskonteiner Kalmer Jõgi nimel ja seda kasutab tema sõnul praegu kuus majapidamist. Endine külavanem märkis, et mahuti paigaldati juba kuus-seitse aastat tagasi ja alguses oli kasutajaid rohkemgi. Tänaseks on aga osa soetanud omaenda konteineri ja suhtleb prügivedajaga otse. 

"Suvel, kui suvitajad ka siin on, siis on prügi palju. Vahel on konteiner päris täis. Eks sellepärast on mitmed ka loobunud," lausus Jõgi. Ta lisas, et talveperioodil jääb prügikogus samas oluliselt väiksemaks ja kord nelja nädala tagant tühjendatav konteiner on tihti pooltühi. "Aga väiksemat ei saa ka panna," arvas ta.

Ühismahuteid kokku 1251

Jõgi nentis, et ei ole uuel aastal kehtima hakkavate kõrgemate hindadega täpselt kursis. "Ega ta odavamaks ju ei saa minna," nentis mees ja lisas, et ilmselt peab ta siis prügiraha konteineri kasutajatelt tihedamini korjama hakkama.

Jõgi sõnul ei ole külas sorteerimisest ja rohkemate konteinerite kasutuselevõtmisest juttu olnud. Ta märkis üksnes, et pakendeid saab Meiuste rahvas viia naabruses asuva Laugu küla avalikku pakendikonteinerisse.

Kogu Saaremaa valla 15 411 jäätmekonteinerist on ühismahuteid 1251. Kuressaares on 3554 konteinerist ühiskasutuses 132. Jäätmevaldajate registri andmetel kasutab ühiskonteinerit mõnel teisel kinnistul tänase seisuga 827 ühepereelamuga kinnistut.

Katrin Koppel rääkis, et sageli on pöördutud valla poole avaldusega ühismahuti kasutamiseks, mis asub kusagil mandril või ka Soomes, Rootsis. "Jääb mulje, et inimesed veavad kottide viisi haisvat prügi auto pagasnikus üle mere. See pole kuigi mõistlik," lausus ta, lisades, et jäätmehoolduseeskiri lubab ühiskasutust siiski vaid Saaremaa valla piires. "Väljaspool valda asuvaid ühismahuteid me registrisse ei kanna," märkis Koppel.

Samuti ei luba eeskiri ühismahutina kasutada jäätmekotti. Jäätmekott on erivõimalus juhuks, kui prügi tekib väga vähe või kui konteineri ostmine käib üle jõu. See ei saa aga olla kahe majapidamise peale ühiselt kasutatav mahuti. Selleks tuleb kindlasti soetada konteiner.