Doktor: vastutustundlik seksuaalkäitumine tähendab hoolimist

Kondoom. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

"Vastutustundetu seksuaalkäitumise tagajärjel juhtunud "avariid" võivad põhjustada pea sama ebameeldivaid tagajärgi kui liiklusõnnetused," kirjutab seksuaaltervise nõuandla juhataja ja arst, Eesti seksuaaltervise liidu juhatuse liige, Abrukalt pärit doktor Nele-Triin Lott.

Koktor Nele-Triin Lott: “Seksuaalharidust peaks jagama ka tänastele keskealistele.”

FOTO: Erakogu

Liiklusvahendi juhtimiseks vajame eelteadmisi. Alkoholijoobes autorooli ei istu, sõitma hakates kinnitame turvavöö, ka kaassõitjad teevad seda. Sellele vaatamata toimub ikkagi kannatanutega avariisid, mille põhjustajaks on juhid, kes pole piisavalt hoolsad või on eksinud mõne kokkulepitud reegli vastu.

Selle, mis toimub liikluses, võib üle kanda ka seksuaalsuhetesse. Hea ja turvaline lähisuhe on paljude jaoks eesmärk, mille poole püüelda. Seega on vastutustunne ja mängureeglid ka intiimsuhetes olulised.

Eesti inimeste teoreetilised teadmised turvalisest seksuaalkäitumisest on head, kuid paraku praktikas see uuringute järgi ei realiseeru. Alkoholi- või narkouimas kaob ohutunnetus, riskitakse rohkem. Täiskasvanud eestlaste seksuaalkäitumise uuringust selgub, et kaitsevahendita juhuvahekord kaasneb sagedamini mõnuainete tarvitamisega. Püsisuhtes olevate inimeste käitumine juhuvahekorras on aga riskeerivam kui püsiva partnerita inimestel.

2016. aasta uuringust täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise kohta selgus, et  viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga seksuaalvahekorras olnutest kasutasid kondoomi vaid 34 % meestest ja 29 % naistest. Kusjuures tendents kondoomi mitte kasutada suurenes vanusega. 

Tulge loengule ja testima

Kas endast või oma partnerist ei hoolita? Kui vaadata põhjuseid, miks kondoomi ei kasutatud, siis on need inimlikud põhjused: "ei usu, et partneril on HIV või muu suguhaigus", "usaldasin partnerit", "kirg tuli peale, kondoomi polnud kaasas".

Head teadmised seksuaalsusest, vastutustundlik käitumine, vajadusel õigeaegne testimine, diagnoosimine ning ravi on äärmiselt olulised nii hea tervise kui ka lähisuhte seisukohalt.

Novembri viimane nädal on traditsiooniline üleeuroopaline HIV-i testimisnädal. Üle Eesti saavad inimesed tasuta ja anonüümselt lasta end testida kiirtestiga. Samuti on võimalik saada testimiseelset ja -järgset nõustamist. 

Kuressaares saab end täna, 28. novembril testida lasta Hanvari kliiniku noortekabineti ruumides kell 13–16 ning homme, 29. novembril kell 13–16.

1. detsembril kell 14 kutsub MTÜ Saarlase Tervise Fond aga kõiki huvilisi kell 14 Arensburgi konverentsiruumi kuulama tasuta lühiloengut teemal "Hea suhte saladus. Räägime seksuaalsusest". Pärast loengut, orienteeruvalt kell 15–16 saab lasta endale HIV-i kiirtesti teha.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) visioon on kaotada AIDS maailmast aastaks 2030. Tänapäevaste ravimeetoditega on see teostatav. Ravi on HI-viiruse kandjale tasuta ja eluaegne ning selle tulemusena langeb HIV-i ülekandumisrisk, tõuseb nakatunud inimese elukvaliteet ja paraneb eluea prognoos. Korrektse raviga on võimalik AIDS-i haigestumine ära hoida.

Eestis on alates 1998. aastast, mil meil diagnoositi esimene HIV-nakkusekandja, HI-viirus diagnoositud 10 051 inimesel. Eelmisel aastal diagnoositi 190 uut juhtu, tänavu 1. novembri seisuga on uute juhtude arv 150.

Kõige sagedamini said eelmisel aastal HIV-diagnoosi 30–39-aastased, sel aastal 40–44-aastased inimesed. Mehi on nakatunute seas ligi 70%, naisi 30%.

Nakatunute vanuselist koosseisu vaadates selgub, et tegemist on oma elu parimas eas, seksuaalselt aktiivsete inimestega. See on põlvkond, kes ei saanud koolis käies  seksuaalharidust kas üldse või siis oli teave juhuslik ning sõltus õpetajate entusiasmist. Teadmised seksuaalsusest, seksist, suguhaigustest ja viljakusest saadi peamiselt alternatiivsetest kanalitest. Vaid väga vähestes kodudes arutati tollal neid teemasid lastega ja palju parem ei ole olukord ka täna.

Harida tuleks keskealisi

Koolides seksuaalhariduslikke loenguid pidades küsin alati noortelt, kas kodus on vanemad lastega seksuaalhariduse teemadel vestelnud. Tavaliselt on klassis ainult paar last, kellele on kodus räägitud murdeea muutustest.

Meie üldhariduskoolide kohustuslikku seksuaalharidust ja tasuta teenuseid kuni 26-aastastele noorte nõustamiskeskustes üle Eesti tuuakse maailmas eeskujuks ja heaks näiteks, kuid WHO standarditele vastavat seksuaalharidust peaks jagama ka tänastele keskealistele. Inimesed on seksuaalsed olendid sünnist surmani, see on inimeseks olemise keskne osa. Hea seksuaalharidus toetab meie enesehinnangut ning aitab kujuneda vastutustundlikumateks ja hoolivamateks inimesteks.

Eesti on suurepärane riik, kuid meid elab siin vähe. Iga inimene on oluline ja väärtuslik, seega hooligem endast ning oma lähedastest!

Tagasi üles