Vallavolinik Andres Tinno: palgakulud on lakke lennanud!
Vallavanem: laenudega saame hakkama ja raha jätkub

ANDRES TINNO leiab, et valla iseseisev investeerimisvõime on muutumas olematuks, kuid vallavalitsuse selgitus on, et investeeringuid tehaksegi laenude ja toetuste abil.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Vallavolinik Andres Tinno etteheide, et vallaeelarve personalikulud on kümnendiku võrra liiga suured, vallavalitsuse hinnangul ei päde.

Volikogu koalitsiooni liige, ennast siseopositsionäärina määratlev Andres Tinno võrdles valla kahe eelmise eelarve ja 2020. aasta eelarve eelnõu ning jõudis kriitilistele järeldustele.

Esiteks on Tinno hinnangul valla personalikulu kuni kümme protsenti suurem, kui võiks olla: "Valla kogu maksutulu on väiksem kui personalikulu!" leiab volinik, kelle hinnangul peaks palgakulu jääma 50–53 protsendi juurde.

Alo Heinsalu

FOTO: Saarte Hääl

Vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhi Alo Heinsalu sõnul ei ole maksutulude sidumine personalikulude suurusega kohane. Nii saavad õpetajad, raamatukogutöötajad, huvihariduse valdkonna inimesed ja paljud teised palka riigieelarvest.

"Riigi tasemel tehtud otsused on vallale siduvad, sõltumata ka sellest, et rahastamine toimub vallaeelarvest," selgitas Heinsalu. Nii tuleb lasteaia õpetajatele maksta 90 protsenti üldhariduskoolide õpetajate palgast.

Heinsalu rääkis, et haridusvaldkonna töötajate arv moodustab 70% valla avaliku sektori töötajate arvust, valitsemissektori näitaja on vaid 10%. Seega on tõsine küsimus, mille arvelt ettepandud kokkuhoid 8–10% ühinemislepingu kehtivuse ajal saavutada.

"Pigem oleme väga paljude töötajate gruppide osas tugeva palgasurve all," tõdes Heinsalu.

Andres Tinno teeb eelarveid analüüsides järelduse, et valla edasine võime omavahenditest investeerida on null ning selleks saab kasutada ainult laenusid ja toetusraha. Lisaks märgib Tinno, et oma tegevusega ei suuda vald laenu teenindamist muud moodi tagada kui juurde laenamisega.

Alo Heinsalu sõnul saab Andres Tinno asjadest valesti aru ja ta kinnitab, et valdadel-linnadel ei ole laenukohustuste tasumiseks lubatud võtta laenu. "Investeeringud tehaksegi laenu ja toetuste abil," ütles ta.

Heinsalu sõnul tuleb Saaremaa vallal tagasi maksta ka enne ühinemist võetud laenud. Suurima laenukoormusega ühines Lääne-Saare vald, netovõlakoormuse määraga 67,3%, vihjas Heinsalu sellele, et Tinno oli vallajuhina laenuralliga seotud.

2020. aasta eelarve eelnõu pälvis kriitikat ka Leisi osavallakogu koosolekul, kus leiti, et andmete võrdlemine ja igasugune analüüs on võimatu. Kogu liige Margus Pajuste viitas, et osaliselt on valitsemiskulud viidud allasutustesse, sihtasutustesse ja need tulevad eelarves kajastatutele lisaks.

Abivallavanem Marili Niits kinnitas Saarte Häälele, et ühendvallas on valitsemiskulud vähenenud – kui 2018. aastal olid kogu valitsemise kulud ligi 5,2 miljonit, siis tuleval aastal on 4,8 miljonit eurot.

Leisi inimesed pole rahul ka sellega, et neid suures vallas ebaõiglaselt koheldakse. Margus Pajuste sõnul lubati ühinemiskoosolekutel, et investeeringute tegemisel arvestatakse, missuguse laenukoormuse on ühinevad vallad endale võtnud.

"Rehepapid tõmbasid end laenudega pankrotti ja saavad miljoneid edasi. Meie tulime ühisvalda ausalt ja meilt võetakse kõik," rääkis Pajuste, viidates Orissaarele, Lääne-Saarele ja Kihelkonnale.

Marili Niits märkis, et Saaremaad tuleb vaadelda tervikuna, mis annab võimaluse lahendada kitsaskohti terviklikult. Leisi inimestele tõi ta näiteks, et tuleval aastal on nende veevärgi investeeringuteks ette nähtud 60 000 eurot ja 2021. aastal veel 300 000 eurot.

Jõulupreemiad kuivasid kolm korda väiksemaks

Vallavalitsus maksab jõulupreemiateks umbes 230 000 eurot ehk üle kolme korra vähem kui aasta tagasi.

Vallavanem Madis Kallas ütles vallavolikogu liikme Andres Tinno arupärimisele vastates, et teenistujate premeerimine on sätestatud palgamäärusega, kuid hallatavatele asutustele ei ole eraldi korda kehtestatud. Küll on viimastel võimalik juhul, kui aasta lõpus on olemas palgafondi jääk, iga töötajat premeerida kuni 500 euroga ja asutuste juhte kuni 200 euroga. Möödunud aastal oli piirmäär pisut üle 1000 euro inimese kohta ja preemiate kogusumma üle 800 000 euro.

Mehis Tulk

Laenudega saame hakkama ja raha jätkub

Madis Kallas

FOTO: SH

Vallavanem Madis Kallas kinnitas Saarte Häälele, et vald suudab tagasi maksta nii vanu kui ka uusi laenusid. 

Saaremaa vald on esimesel kahel ühinemise aastal näidanud, et me suudame täiendavalt toetada veel väga olulisi projekte ja ettevõtmisi.

2019. aastal investeeriti teedesse täiendavalt ligi miljon eurot. Täiendavad investeeringud Kuressaare haigla kopteriplatsi, juurdepääsu rajamisse ja ehitamisse. Samuti kasvas ralli ja ooperipäevade toetus kummagi puhul 50 000 euroni. Varem toetati neid üritusi kordi väiksemate summadega.

Samuti oleme suutnud leida vahendeid Saaremaa Valsi hooldekodu ülalpidamiseks, mida ühinenud omavalitsuse poolt ei olnud eelnevalt planeeritud, ning ka siin on summade mahud sadades tuhandetes. Mereakadeemia Kuressaare meremajanduskeskust on toetatud läbi kolme aasta igal aastal 100 000 euroga. Näiteid võib tuua sisuliselt kõigist tegevusvaldkondadest.

Tagasi üles