Kapsaks loetud teosed on raamatukogu kvaliteedimärk

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Raamatukogu juhataja Ülle Maimann (vasakul) ja raamatukoguhoidja Kaie Niit.
Raamatukogu juhataja Ülle Maimann (vasakul) ja raamatukoguhoidja Kaie Niit. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Septembris külastas Kärla raamatukogu üks inglise fotograaf, jalutas ringi ja küsis äkitselt, miks riiulitel nii vanad raamatud on. See võttis töötajad pahviks. Kohalikud inimesed ju, vastupidi, kiidavad, et raamatukogu suudab kogu aeg pakkuda kõige uuemaid teoseid.

Tegelikult tuleb välismaalase märkust võtta kui komplimenti, sest tema hinnang tugines üksnes raamatute kulunud välimusele. Selle põhjal arvas ta paljud raamatud vanemaks, kui need õigupoolest on. Riiulil seistes raamat ju ei kulu, küll aga siis, kui ta jõuab lugeja, kümnete lugejate kätte. Aga milleks raamatukogud tehtud on? Raamatute näitamiseks või väljalaenutamiseks?

Ehk siis – kulunud kaaned ja kapsalaadsed lehed nende vahel on töövõit, mitte hoolimatus.

"Me elame tänu oma lugejatele ja nemad on tublid," kiitis raamatukogu juhataja Ülle Maimann. Lugejad muretsesid nii valdade ühinemisel kui ka hiljutisel raamatukogude viimisel maakonna keskraamatukogu alla ennekõike sellepärast, et kas raha jääb ikka alles. Seni on jäänud ja lisaks riigi toetusele annab praegu ka vald raamatukogule lisaraha.

Maimann märkis, et kui väiksemad raamatukogu ikka kurdavad, et jälle suri mitu väga head lugejat ära ja asemele ei tule kedagi, siis Kärlal tuleb uusi lugejaid kogu aeg juurde. Need on ennekõike pensioniikka jõudnud inimesed, kes erinevatel põhjustel varem pole raamatukogusse sattunud, kuid nüüd on hakanud usinalt lugema. "Nii et meil tühi koht kaua ei seisa, see täidetakse üsna ruttu ära," muigas juhataja. Kärlal on praegu hingekirjas üle kuuesaja lugeja, kuid Maimanni sõnul on see arv oluliselt suurem, kuna ühe lugejakaardi taga on sageli kolm või isegi neli inimest. Lugejate arvestus käib Kärlal praegu vana arvutiprogrammi ja spetsiaalsete lugejakaartide abil, kuid loodetavasti jõuab lähitulevikus siia majja ka ID-kaardi põhine laenutussüsteem.

2018. aastal oli Kärlal 8698 külastust ja laenutusi 19 450 ehk viimaste aastatega võrreldes sarnane tase. Raamatukogu käsutuses on praegu pinda 150 m². Sisustus on korralik, kuid suur puudus on hoidlast.

Saare maakonna vanima omasuguse kultuuriasutusena tähistab Kärla raamatukogu homme 140. sünnipäeva. Kell kaks päeval algav koosviibimine on Maimanni sõnul suures plaanis tänuüritus, kus peetakse meeles kolleege, koostööpartnereid ja neid, kellel raamatukoguga erinevatel põhjustel tihedam side. Sünnipäeval ei puudu ka üllatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles