Ime, järjepidevus ja tõde – 100-aastase rahvusülikooli võtmesõnad

Tartu Ülikool. Foto: Margus Ansu

Sada aastat rahvusülikooli kestmist on tõestanud, et julge samm avada Tartu ülikool eestikeelsena oli aluseks iseseisvale Eesti riigile ning eesti keele püsimisele ja arenemisele teaduskeelena," kirjutab Tartu ülikooli saarlasest vilistlane, emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos.

Pika, ligi 400-aastase ajalooga Tartu ülikool on juba sada aastat olnud eestikeelne ehk rahvusülikool. See oli ime, tõeline ime, et aastal 1919 sõja tingimustes taastati Tartu ülikool eestikeelsena, peamiselt eestlastele ja avati ka naistele.

Paljud rahvused pole siiani jõudnud omakeelse kõrghariduseni. Järjepidevuse olulisuse markeerimiseks edastan Tartu ülikooli praeguse õppejõu ja väliseesti külalisprofessori stipendiumi laureaadi David Ilmar Beecher-Lepasaare mõtte, et ülikooli varasem ajalugu ja eriti 19. sajandi teadusaavutused andsid rahvusülikoolile järgmisel sajal aastal tuge jõuda rahvusvahelisele tasemele. Järjepidevus kajastub ka hariduse erinevate etappide väärtustamises ja akadeemilise järjepidevusena.

Toon isikliku näitena Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Tartu ülikooli seosed. Minu ema Evi Maria Rattur, õde Maie Ly Haavel ja mina Heidi-Ingrid Maaroos lõpetasime SÜG-i, astusime Tartu ülikooli vastavalt 1928, 1949 ja 1960, lõpetasime Tartu ülikooli – ema 1933 proviisorina, õde arstina 1955, mina arstina 1966. Minu mentor ülikoolis oli professor Kuno Kõrge – saarlane ja SÜG-i vilistlane. See oli ka stiimuliks, et ise jätkasin Tartu ülikoolis teadlase ja õppejõuna.

Akadeemilise järjepidevuse näiteks toon kuulsa keeleteadlase ja luuletaja Villem Grünthal-Ridala, kes lõpetas SÜG-i, astus 1905. aastal Tartu ülikooli, jätkas õpinguid ning hiljem töötas õppejõu ja teadlasena Helsingi ülikoolis.

Tänavu 1. detsembril promoveeriti Tartu ülikooli keeleteaduse audoktoriks tema pojapoeg, Helsingi ülikooli professor Riho Manivald Villem Grünthal, kes on läänemere keelte uurija ning jätkab vanaisa tööd. Tema sidemed Saare- ja Muhumaaga on säilinud. Tänukõnes rõhutas ta, et ülikooli iseloomustab võtmesõna tõde. Ülikoolid otsivad, loovad, uurivad, õpetavad ja levitavad tõde. Ülikoolides saadakse tõenduspõhist õpet ja seal saab ka ise teadustööga tõde luua. Ta sõnas, et tõe ja õiguse teaduslik vundament peitub Tartu ülikoolis. Elagu Tartu ülikool!