Koorunõmmel võeti orhidee kaitseks maha 400 tihu alusmetsa

Ain Lember
, Toimetaja
Copy
Koorunõmme metsatee äärest võeti alusmetsa maha kokku 4 kilomeetri pikkuselt.
Koorunõmme metsatee äärest võeti alusmetsa maha kokku 4 kilomeetri pikkuselt. Foto: Ants Animägi

Riigimetsa Majandamise Keskus hõrendas Koorunõmme looduskaitsealal 20 hektarit alusmetsa, et parandada kaitsealuse orhideeliigi punase tolmpea kasvutingimusi. 

RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et punase tolmpea kasvutingimused Koorunõmmel muutusid kinnikasvamise tõttu ebasoodsaks ja olukorra parandamiseks pidi alusmetsa hõrendama. 

Nelja mehega raiuti kahe kuu jooksul käsitsi välja kuni 8 cm läbimõõduga kuused ja männid ning osa kadakaid. Alusmetsa hõrendati 4 km pikkusel lõigul teeservadest kuni 30 m kauguseni metsa. Alusmetsa raiuti hõredamaks kokku u 20 ha suurusel alal. 

Mahavõetud materjal veeti metsast tee äärde, kus see nüüd traktoriga kokku kogutakse. Kuna raiematerjali kokkuvedu veel käib, ei saa raiutud puidu mahtu täpselt hinnata, kuid see võib olla umbes 400 tihumeetrit, rääkis Animägi. 

Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialist Maarja Nõmm ütles, et Koorunõmme looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala on punase tolmpea kõige olulisem kasvuala Eestis, kus see liik kasvab hõredates loomännikutes.  Raiega eemaldatakse alusmetsast peenikest kuuske ja mändi, et parandada punase tolmpea elupaigas valgustingimusi. 

Punane tolmpea.
Punane tolmpea. Foto: Ants Animägi

Nõmm märkis, et kitsalt liigikaitselisi töid väljaspool poollooduslike koosluste hooldamist tehakse Saaremaal suhteliselt vähe.  Reeglina tuleb inimese sekkumine kaitsealuste liikide käekäiku kõne alla vaid vajadusel väga haruldaste liikide ja/või väga esinduslike elupaikade puhul. Ta tõi näiteks, et varemalt on sarnaselt parandatud valgustingimusi nt Saaremaa robirohu ja arukäpa elupaikades. 

RMK on varem teinud liigikaitsetöid väiksematel pindadel Viidumäe looduskaitsealal. Sutru sihtkaitsevööndis harvendati 2018. aastal 3,4 ha männikut ja Surnuaiamäe sihtkaitsevööndis 2016. ja 2017. aastal peenelehise hiireherne kasvukohas sarapuuvõsa 4,5 ha suurusel alal. Liigitöödest tuleb märkida ka kõre elupaikade taastamist Harilaiul ja Kõõrul. 

Punane tolmpea kuulub Eesti kaunimate käpaliste hulka. Kui 2011. aastal valiti Eestis esimest korda aasta orhidee, pälvis tiitli just punane tolmpea. 

Foto: SH
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles