Saarlase käe all valmis linnaehituse ajalugu

Raamatu kaanepilt. Foto: Repro

Sel nädalal jõuab lugejateni kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaani Lilian Hansari toimetamisel valminud mahukas käsitlus Eesti linnade ehitusloost.

Varem nii põhjalikku ülevaadet linnade kohta koostatud ei ole. Ohtrate illustratsioonidega teoses on kokku võetud kõik varasemad käsitlused, millele on lisatud kaardi- ja plaanimaterjali, sealhulgas mitmeid haruldasi dokumente välisarhiividest.

Kahe aasta jooksul kokku pandud teose autorite ring koosneb oma ala parimatest asjatundjatest ja kogumiku 600-leheküljeline esimene köide hõlmab perioodi muinasaja lõpust kuni 20. sajandi alguse ehk Esimese maailmasõjani.

Linnade tekkimisest kirjutab Toomas Tamla, Tallinna keskajast Villu Kadakas ja teiste Eesti linnade keskajast Kaur Alttoa. Hansar tõdes, et keskaja kohta on meil väga vähe infot, mistõttu on ülioluline linnades tehtav arheoloogiline uurimistöö. "Tallinnas on vähemasti linnamüür näha, väiksemates aga heal juhul mõni kirik või kirikuase. Näiteks Kuressaare puhul pole ikka veel selge, kus keskaegne linnatuumik asus. Arvata võib, et ta kusagil linnuse lähedal Pargi tänava piirkonnas oli," rääkis ta.

Rootsi perioodist, mis oli suuresti just kindlustuste moderniseerimise aeg, kirjutavad Ragnar Nurk, kes keskendub suurematele linnadele, ja Lilian Hansar, kes käsitleb väikelinnu. "Siin on Kuressaare Tallinna kõrval väga oluline, kuna sellest ajast on säilinud linnas suisa kolm hoonet," märkis Hansar.

Kolmas suurem periood on raamatus Vene tsaaririigi aeg, mida me linnades tänapäeval kõige rohkem näeme ja mida käsitleb Hansari kõrval Oliver Orro.

Kogumiku teise osa kohta ütles Hansar, et selle kokkupanemine võib kujuneda pikemaks ja keerulisemaks. "Kui 20. sajandi esimese poole Eesti linnaehitust on üsna palju uuritud, siis nõukogude aega väga kesiselt," sõnas ta.