"Eesti maaülikooli tudengid koos dotsendist juhendajaga koostasid Ruhnu kalmistu korrastamiseks suurepärase hoolduskava," kirjutab EELK Ruhnu Püha Magdaleena koguduse juhatuse esimees Jaan Urvet.
Eesti Maaülikooli tudengid uurisid Ruhnu saare kirikaeda ja vanu katusriste
14. detsembril esitles Eesti maaülikooli dotsent Mari Nõmmela koos tudengite Ülle Jõgari ja Sten Juurega Ruhnu kalmistu hoolduskava. Töörühma kuulusid ka üliõpilased Henri Sainast ja Kätlin Umal.
Kahe aastaga on neil valminud suurepärane uurimus Ruhnu kalmistu ajaloost ja taimestiku olukorrast koos ettepanekutega kalmistu korrastamiseks.
Põhjalik analüüs taimede kohta
Selliseid kompleksseid tegevuskavasid, kus kajastuvad kohaliku kalmistu matusekultuuriga seotud väärtused ja taimestiku analüüs ning ettepanekud kalmistu korrastamiseks ja paremaks eksponeerimiseks, on Eestis koostatud vaid seitsme kalmistu kohta. Uurimusele annab erilise väärtuse lisatud arhiivimaterjal, mis pakkus uut teavet Ruhnu kalmistule maetud inimeste kohta.
Tudengid koos juhendajaga külastasid Ruhnut kaks korda. Nad hindasid ja mõõdistasid säilinud katusristid ja hauakivid, märgistasid kalmistu rajad, määratlesid puude ja taimestiku seisundi.
Samuti koostasid nad põhjaliku analüüsi kalmistu taimestikust ja puude seisundist. Kuigi viimastel aastatel on kalmistul regulaarselt võsa raiutud ja niidetud, on kirikuaia taga lokkav võsa läbi murdnud isegi kalmistu kiviaiast.
Tudengite ja dotsendi töö tulemusena valmis hoolduskava konkreetseteks taastamis- ja hooldustöödeks. Tähistada tuleks kirikuaed ja kolmesaja-aastane tamm, ajalooliste isikute (pastorid Gustav Magnus Elephandt, Adolph Friedrich Dreijer ja Harri-Johannes Rein, majakavaht Anton Palkin, tundmatu sõdur) kalmud, malm- ja sepisristid. Taastamist vajab kirikuesine kivitee ning korrastamist ka n-ö unustatud hauakünkad.
Jaanuaris saadetakse järgmise, 2020. aasta konkreetne tegevuskava muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Kindlasti tuleb taastada osa katusriste, restaureerida hauakivid.
Töörühma ettepanekul on kavas kalmistu lõunapoolses osas märgistada ajalooliste ristidega rannarootslaste kalmistuala.
Jalgrattahoidla turistide jaoks
Kuna suviti külastab Ruhnu saart neli-viis tuhat turisti, siis on plaanis juba järgmiseks suveks üles seada kalmistu plaan koos sinna maetud ajalooliste isikute tutvustusega. Turistide jaoks on tarvis ka rattahoidlat. Praegu kasutatakse selleks kalmistu kiviaeda.
Ruhnu kalmistu korrashoid eeldab ka kohaliku kalmistu kasutamise eeskirja koostamist.
Uurimusmaterjal Ruhnu kalmistu kohta valmis tänu Ruhnu koguduse, Kohaliku Omaalgatuse Programmi ja Ruhnu vallavalitsuse toetusele.