Energiahiid ähvardab jätta elektrita kaks kalakasvandust

KALAKASVANDUSTE töös hoidmiseks kulub palju elektrienergiat ja need on investeeringumahukad. Fotol tõstab basseinist "punast" välja Kanissaare kalakasvanduse rajaja Priit Lulla. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kalakasvandused Kanissaares ja Pihtlas said järjekordse hoiatuse Eesti Energialt, kes ähvardab jaanuari alguses mõlemal võla tõttu elektri välja lülitada. 

Eesti Energia arveldus- ja võlaosakonna grupijuht Triin Talupoeg teatas osaühingutele Aquamyk ja Ösel Harvest, et annab jooksva võlgnevuse täielikuks tasumiseks aega 31. detsembrini. Kui arveid ära ei maksta, lubab Eesti Energia mõlemal viie tööpäeva jooksul võrguühenduse katkestada.

Ösel Harvest on Pihtla külas asuva kalakasvanduse elektri eest võlgu üle 60 000, AquaMyki Pöide kandis Kanissaares asuva kasvanduse elektrivõlg ulatub üle 28 000 euro. Eesti Energia andmeil on mõlemal ettevõttel käsil saneerimismenetlus ja suurem osa võlgu läheb saneerimiskavasse. Siiski on täitmata ka jooksvad kohustused. Eesti Energia andis kohtusse avalduse AquaMyki pankroti väljakuulutamiseks, Kuressaare kohtumajas tehakse selle kohta otsus täna.

"Eesti Energia teab tõenäoliselt väga hästi, mida teha olukorras, kus võlgnikul on makseraskused."

BERT HOLM

Eesti Energia on ettevõtteid survestanud juba aasta otsa, kaasates protsessi ka Saaremaa vallavalitsuse ning veterinaar- ja toiduameti. Eesti Energia hinnangul pidanuks kohalik omavalitsus astuma samme kalakasvandustes elavate kalade kaitseks –- elektri väljalülitamisel need lämbuksid – ehk sisuliselt kalakasvataja elektrivõla kinni maksma.

Vallavalitsus on  soovitanud Eesti Energiale võlanõuded lahendada pankrotimenetluse kaudu. Seda kordas valla keskkonnateenistuse juhataja Bert Holm eile ka Saarte Häälele: "Eesti Energia teab tõenäoliselt väga hästi, mida teha olukorras, kus võlgnikul on makseraskused."

Kui Pärnu maakohus täna Aquamyki pankroti välja kuulutab, paneb pankrotihaldur kalad või kalakasvanduse hooned müüki ja üritab saadud rahaga võlgu tasuda. Samuti keelab kohus tõenäoliselt kalakasvanduses elektrit välja lülitada, sest vee ringvooluta ja hapnikuga rikastamata vees sureksid kalad tunni jooksul ja igasuguste nõuete täitmine muutuks võimatuks. Kanissaare farmi basseinides elab umbes 200 000 euro väärtuses kalua ja nende huku korral võiks ettevõtte omanik või pankrotihaldur nõuda Eesti Energialt kahju hüvitamist.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts kinnitas veel kuu aega tagasi Saarte Häälele, et voolu katkestamist plaanis ei ole, küsimuse all on elektrilepingu lõpetamine. Sellisel juhul jääks tarbija kasutama üldteenust ehk talle peab elektri tagama võrguettevõtja (Elektrilevi saaks elektrit müüa kas ise või peaks selleks nimetama elektrimüüja).

Sel nädalal kalakasvandustele saadetud kirjades viitab aga Eesti Energia juba otseselt elektrituruseaduse paragrahvile, mille järgi   tohib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui see on jätnud võrguteenuse eest tasumata.

Kalakasvanduste madalseisul on kaks suurt põhjust. Listeeriaskandaal ja odav importkala on seadnud kohalikud tootjad viimasel poolel aastal hinnasurve alla. Tegelikult aga andis kalakasvatajatele surmahoobi Eesti üleminek elektri vabaturule 2013. aastal, mille tõttu elektri hind tõusis pea kaks korda ja lõi nõnda kalakasvatajate äriplaanid uppi.

Eesti Energia esindaja unustas minna pankrotimenetluse kohtuistungile

Reedel pidi Pärnu kohtumaja Kuressaare kohtumaja kohtunik Reena Undrest otsustama Eesti Energia ASi taotlusel AquaMyk OÜ pankroti väljakuulutamise, kuid energiafirma esindaja kohtusse ei ilmunud. 

Kohus selgitas enne kohtuistungit võlausaldajale, et kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, siis jätab kohus ajutise halduri nimetamata. Ilmumata jätmist tuleb kohtule põhjendada.

Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Lusti rääkis Saarte Häälele, et antud juhul ei ilmunud võlausaldaja kohtuistungile ega teavitanud ka kohut sellest õigeaegselt.

Seepärast lõpetas Pärnu maakohus pankrotiasja täna kohtumäärusega menetluse ja jättis ajutise pankrotihalduri nimetamata. 

Mitteilmumisest andis võlausaldaja esindaja kohtule teada peale eelistungit, tuues selleks inimliku eksimuse.

„Pankrotiseadus ütleb selgelt, et kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, siis tuleb kohtul jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus lõpetada," selgitas kohtunik Reena Undrest.

Kohtumäärus on jõustumata.