Saarlanna Lõuna-Aafrikas: mul ei ole tagaaias lõvisid

Kristina Õun
, Reporter
Copy
KRISLIN RANNIIT koos heategevuskomitee kolleegiga viivad Aafrika lastele kingiks väikesed šokolaadimunad, mis sealsete laste jaoks olid suisa ime.
KRISLIN RANNIIT koos heategevuskomitee kolleegiga viivad Aafrika lastele kingiks väikesed šokolaadimunad, mis sealsete laste jaoks olid suisa ime. Foto: Erakogu

Reis, mis algas Austraaliaga ja lõppes elamisega Lõuna-Aafrikas Kaplinnas – see on ühe noore saarlanna lugu, kes on näinud nii meeletut vaesust kui ka laste silmist peegelduvat suurimat õnne.

Aastal 2006 pani Krislin Ranniit oma asjad kokku ning läks sarnaselt paljude eestlastega Austraaliat avastama. Kui ta pärast kaks aastat kestnud seiklust koju naasis, ei õnnestunud tal reisipisikust kuidagi jagu saada ning juba kuu aega hiljem rändas ta Londonisse, kus kohtas ka oma Kaplinnast pärit elukaaslast Wesleed.

Pärast 2,5 aastat Londonis elamist küsis Weslee, mida Krislin Lõuna-Aafrikast arvab. "No sel hetkel ei arvanud ma midagi. Polnud sellele kunagi mõelnud ning Lõuna-Aafrika ei kuulunud isegi sellesse nimekirja riikidest, mida kindlasti külastada tahan," tõdes Krislin. "Aga tegin viisa ning selle kättesaamiseks läks vaid neli päeva. Sellega oli asi praktiliselt otsustatud ja 2011. aasta novembris kolisimegi Kaplinna."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles