AJA LUGU: Näärid – nõukaaja aseaine jõuludele
Vaata ka videot!

AASTA SIIS OLI 65: Mare Porsi erakogust pärit peopilt on tehtud enam kui poole sajandi eest. Mare isa Endel Tilling tegi tuhandeid fotosid ja on raske öelda, kas fotol on kodune pidu või seltskond haigla nääripeolt.

FOTO: ENDEL TILLING / MARE PORSI ERAKOGU

Nõukaaja võimud jõulude kui kodanliku ja kirikliku püha tähistamist ei sallinud ja nende aset täitsid rahvakalendris jõuludele järgnevad näärid ning aastavahetus, mis nn punaste pühade kõrval oli aasta pidulikumaid ja rõõmuküllasemaid sündmusi.

Tellijale

Kalurikolhoosis Saare Kalur läinud sajandi kaheksakümnendatel aastatel kunstilise juhi ametit pidanud Rein Orn märgib, et kuna toona jõule tähistada ei tohtinud, pidasid asutused enne aasta lõppu alati maha suure ja vägeva nääripeo. "Põhisuund oli see, et aasta lõpus pidi toimuma palju üritusi ja kontserte, et see jõulude värk nagu ära summutada ja rõhutada just aastavahetust, vana lõppemist ja uue tulekut," lausub ta.

Tögati ja tehti pulli

Tagasi üles