JÄRELEHÜÜE ⟩ Meie seast lahkus riigikohtunik Jüri Põld

Lahkunu Jüri Põld. Foto: Riigikohus

7. aprillil 2025 lahkus meie seast riigikohtunik professor Jüri Põld – viljakas seaduselooja, tundliku närviga õigusemõistja, tark ja väärikas õpetaja.

Jüri Põld sündis 21. juunil 1956 Kuressaares. 1979 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, asudes seal kohe tööle tööõiguse õppejõuna. Aspirantuuri järel kaitses ta 1987. aastal kandidaadiväitekirja. Tööõiguse kõrvalt tekkis Jüril sügav akadeemiline huvi riigiõiguse vastu. Käsikäes omariikluse taastamisega kujunes temast Eesti riigiõiguse üks juhtivaid eksperte, kel jätkus jõudu tegeleda nii põhiseaduse eelnõu kui ka paljude muude hädavajalike seaduste ettevalmistamisega, näiteks Vabariigi Valitsuse seadus ja avaliku teenistuse seadus. Temast sai üks peamisi taasiseseisvunud Eesti põhiseadusliku korra asjatundjaid ja kujundajaid.

Taasloodud Riigikohtu esimese koosseisu liikmena andis ta hindamatu panuse põhiseaduslikkuse järelevalve ja halduskohtumenetluse käivitamisel. Ta pühendus kogu hinge ja veendumusega õigusriigi kindlustamisele, eriti inimeste põhiõiguste kaitsele. Tähelepanu jätkus ka valimisvaidlustele, kodakondsuse küsimustele, rändeõigusele, avalikule teenistusele ja sotsiaalkindlustuse probleemidele. Doktriinid, mis Jüri osalusel 30 aasta jooksul välja töötati, on jätkuvalt aluseks Riigikohtu tööle. Kohtumõistmise kõrvalt jätkas professor Põld veel palju aastaid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas riigiõiguse õpetamist. Enamik praegustest riigikohtunikest on õppinud tema käe all.

2003 pälvis Jüri Põld Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Jüri Põld oli isamaaline mees, Veljesto mees, Saaremaa mees, temaga oli alati huvitav ja hariv suhelda. Jüri oli väga tark, sügav ja siiras. Ta oli eriline. Tema teadmistel ei olnud piire, ta sõnal oli kaal ja ta arvamus oli alati sisukalt ja põhjalikult kujundatud ning seda ei olnud ta enamasti nõus muutma. Ta julges jääda iseendaks ka kõige keerukamatel momentidel.

Jüri lugemus oli muljetavaldav, tema huvi elu, inimeste, kultuuri ja ajaloo vastu rikastas ta juriidilisi teadmisi. Jüri oskas mõelda mitu sammu ette. Kohati olid tema väljendused nii täpsed, et muutsid ka tõsise humoorikaks. Jüris oli tunda väga head kodust kasvatust ja Saaremaist sitkust. Ta armastas väga oma perekonda, oma kilpkonna. Oli suur au saada Jüriga lähedaseks sõbraks. Neid väljavalituid ei olnud palju, kuigi ta oli hea ja omapärane suhtleja. Jüri oskas nagu muuseas anda väärt nõu, vahel vajas ta seda ka ise, ehk tuge rohkemgi, kui tunnistada tahtis. Jüris oli midagi ebamaist, juba tema võib-olla kaugete meresõitjate mõjutustega saarlasele omases eksootilises välimuses. Saaremaa looderannikul on Undva pank, mille kadakad ja meri jäävad Jüri igavesti leinama niisamuti nagu tema kaunid kodud Kuressaares, Peedul ja Valjalas – paigad, mida ta üliväga armastas ja mille vahel liikudes sai ta ühendada vaimutöö maisemate muredega. Kiviaed tahtis ikka kõpitsemist.

Jüri oskas aega väärtustada. Ta tegi nii kõrge kvaliteediga tööd, et võis endale lubada pausi siis, kui Tartu turule tuli värsket kala või kuskilt sai ootamatult hankida kopraliha. Jüri oskas lugu pidada maitsvatest roogadest.

Professor Põld jäi meelde juba ülikooli ajast, andekalt suutis ta kujuneda õppejõust kohtunikuks, ilma et oleks kunagi teadusele selga pööranud. Tema panus Eesti põhiseaduse kujunemisse ja hiljem selle kommenteerimisse on mõõtmatu. Meenuvad Jüri Raidla sõnad: „Põhiseaduse II-le, põhiõiguste peatükile võiks tegelikult Jüri Põllu autorisildi juurde panna.“ Tema jälg kohtupraktikas, sh põhiseaduslikkuse järelevalve arendamises on aegumatu. Jüri eriarvamused on omaette legendid – neid kordi, kus tahaks nõustuda kohtuotsuse asemel just tema eriarvamuses kirjapanduga, on rohkem kui mitu.

Kustumatu mälestus kallist kolleegist halduskolleegiumis, soojast ja hoolivast sõbrast, erudeeritud vestluskaaslasest ja innustavast õpetajast jääb meid saatma. Kahju, et ühist aega oli antud nii vähe, kuid hea, et niigi palju.

​Jüri Põllu ärasaatmine toimub laupäeval, 12. aprillil kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis.

Riigikohus

Tartu Ülikooli õigusteaduskond