KARM STATISTIKA: aastas saab poolsada saarlast prostatavähi diagnoosi

ANDRES SARJAS: “Vähki ennast on aina rohkem, ent vähidiagnoosi saanute arv kasvab ka seetõttu, et inimesed elavad vanemaks.” Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tunamullu sai Saare maakonna elanikest pahaloomulise kasvaja diagnoosi 265 inimest, kellest viiekümnel tuvastasid arstid eesnäärmevähi.

Eesti vähiregistri andmetest lähtunud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika näitab, et poolsada eesnäärmevähi juhtu moodustab koguni viiendiku kõigist vähi esmasjuhtudest maakonnas 2017. aastal. Viis aastat varem diagnoositi vähi esmasjuhtusid maakonnas 234, eesnäärme- ehk prostatavähiga oli tegemist 40 juhul.

Kuressaare haigla uroloog Andres Sarjas tõdes, et Tervise Arengu Instituudi andmed erinevad siiski märgatavalt tema enda statistikast prostata- ehk eesnäärmevähi juhtude kohta maakonnas.

Sarjase sõnul võttis ta 2017. aastal kokku 52 prostatabiopsiat ehk koeproovi, millest eesnäärmevähi osas olid positiivsed 37. "Kas tõesti käis kolmteist saarlast kusagil mujal biopsiat tegemas ning neid kusagil mujal ka opereeriti ja kontrollitakse?" imestas Sarjas. "Mina saadan oma patsiendid operatsioonile Mustamäe haiglasse ja üksikud lähevad Ida-Tallinna keskhaiglasse. Need mehed käivad aga minu juures kontrollis."

Sarjas oletas, et ehk jõudsid TAI avaldatud 2017. aasta statistika hulka ka 2016. aasta lõpul tehtud biopsiate andmed. Dr Sarjase sõnul võttis tema 2016. aastal 43 biopsiat ehk koeproovi, millest positiivsed olid 29.

Vereproovist tehtav PSA-analüüs näitab päris kiiresti, kas eesnäärmega on probleeme või mitte.”

Kuressaares elava 73-aastase Jüri sõnul möödub mais viis aastat sellest ajast, kui tal eesnäärmevähk avastati. Diagnoosi saanuks talle panna juba jaanuaris, mil mees arstil käis, ent siis uuris perearst tema tervist hoopis muu asja pärast.

Kui vähidiagnoos käes, määrati Jürile kohe ravi – tabletid ja süst – ning pandi kiiritusravi järjekorda. "Muud võimalust kui kiiritusravi polnud – vähk oli juba liiga kaugele arenenud," ütles Jüri. September ja oktoober möödusid kiiritusravi tähe all. "Sain seda kiiritust vist ikka päris kõva portsu – olen ju ikka veel elus," lausus Jüri.

Jüri sõnul on põhilised asjad, mis immuunsüsteemi nõrgestavad, alkohol, tubakas ja stressirohke elu. Kui suitsu tegi Jüri ennegi vähe, siis lõplikult jättis ta sigaretid 1985. aastal.  Ka suur napsumees pole ta oma sõnul olnud, küll aga elanud stressirikast elu.

"Tosina aasta eest oli mul põletik, aga see raviti antibiootikumidega välja," meenutas Jüri. "Kui tervis enam-vähem korras, ega ma siis enam arsti juurde minna tahtnud, aga oleks ikka pidanud minema küll."

Praegu käib Jüri vähi osas oma tervist kontrollimas iga kolme kuu tagant. "Seni on arst minuga rahul olnud," kinnitas ta.

Kuidas eesnäärmevähki ennetada? "Ärge suitsetage, viina võtke vähem, püüdke elada rahulikumalt ning käige arsti juures kontrollis," soovitas Jüri meestele. "Mees peaks oma tervise pärast hakkama muretsema juba neljakümneselt. Vereproovist tehtav PSA-analüüs näitab päris kiiresti, kas eesnäärmega on probleeme või mitte."

Tervise Arengu Instituudi andmeil on vähi esmasjuhtude arv ligi 50 aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud.