TÕNU ERIN: Kas koolile on staadioni vaja?

Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Kooli juures peab olema ikka korralik staadion liikumise harrastamiseks just õues," kirjutab Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin.

17. detsembri Saarte Hääles oli juttu Kuressaare Vanalinna kooli staadioni renoveerimisest. Leheloos oli tõstatatud küsimus, kas seda investeeringut on Saaremaa vallal vaja teha. Vallaeelarve menetlemise lõpusirgel tõi riigikogu ja Saaremaa vallavolikogu liige Kalle Laanet välja, et küsitavaks on jäänud üks sealne investeering – Kuressaare Vanalinna kooli staadioni rekonstrueerimine, mille jaoks on arvestatud veidi üle 300 000 euro.

"Kui vaatame meie kliimat ajal, mil lapsed peaksid käima kehalise kasvatuse tundides, siis tegelikult on meil vaja hoopis spordihalli," põhjendas Laanet. Tema arvates – kui panna ettevõtmisse mõnevõrra raha juurde – oleks võimalik ehitada hoopis korralik spordihall, kus saaks sportida aastaringselt.

Sportima peaks ka õues

Mõte spordihoone rajamisest Kuressaarde on tervitatav ja arvestades praeguse spordihoone hõivatust isegi vajalik. Kooli juures peab aga olema ikka korralik staadion liikumise harrastamiseks just välistingimustes. Riiklik põhikooli õppekava näeb ette, et kehalise kasvatuse tunnid toimuvad spordirajatistes (võimlas, staadionil, ujulas, aeroobikaruumis), kus on vajalik sisseseade ainekavas ettenähtud õppetegevusteks.

Nõustun Laanetiga, et on mugav sportida sisetingimustes, ilmast sõltumata. Samas soovime, et meie lapsed oleksid terved ja vastupidavad, viibiksid väljas ja liiguksid piisavalt. Kõike ei pea tegema umbses ruumis. Mõistlik on viibida õues ning nautida meil veel mitte nii saastatud loodust. Kohati peame või tahame end pidada ka põhjamaalasteks. Oleme siinse kliimaga harjunud ja kohanenud. Ei ole halba ilma, vaid on mittesobiv riietus.

Mõneti võib Laanetiga nõustuda, et välistaadione on linnas praegu piisavalt. Jah, iga kooli juures on staadion, aga kas ka korras? Meie kooli staadioni seisukord pole kiita, et seal ohutult kehalise kasvatuse tunde läbi viia ning et see harrastajaid koolivälisel ajal sportima kutsuks. Linn pole 1984. aasta märtsist tänaseni sellesse "kiviaja"-väljakusse just kuigi palju investeerinud. Kui, siis kulud heakorrale – needki kooli eelarvest.

Linn pole 1984. aasta märtsist tänaseni sellesse “kiviaja”-väljakusse just kuigi palju investeerinud.”

Asfaltväljak rajati kiirkorras kusagil ülejäänud vahenditega kultuuriministeeriumi rahast ja mini-areen on enamjaolt Eesti jalgpalliliidu initsiatiivil tekkinud mänguväljak. Samas on Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) ja Kuressaare gümnaasiumi spordiväljakud saanud uue ja värskema väljanägemise.

Sportimisest sügisel ja kevadel õues oli juba juttu. Ka talviti, kui ilm lubanud, on meil olnud väljakule asja. Mini-areenil on olnud jääväljak uisutamiseks. Ka suusatamises on esimesed sammud meie spordiväljakul tehtud. Seada kahtluse alla välisväljaku vajadus kooli juures on lihtsalt küündimatu.

Aga eks see ole praeguses seisus ka nagu õunte pealt ennustamine, kui volikogule pole konkreetset projekti ette anda, kuid eeltööd selles valguses ju käivad.

Maha seda staadionit kanda ei saa, sest ma ei kujuta ette, et Vanalinna kooli õpilased lähevad oma tundidesse naaberkoolide staadionitele. Teise kooli juurde ja tagasi kooli jõudmiseks läheb ju kaotsi kasulikku tunniaega. Teiseks, teiste koolidega spordiväljaku jagamine toob mõlemale koolile kaasa probleeme, kuidas õpilasi samal ajal staadionile hajutada nii, et üksteist segama ei hakataks. Juba praegu on meie koolide kehalise kasvatuse õpetajad Kuressaare spordihoones kogenud olukorda, kus samas ruumis viib tundi läbi korraga kuni seitse õpetajat. Olude sunnil saab ka nii, aga see pole normaalne.

SÜG-i staadionist ei piisa

Riigigümnaasiumi rajamisele jääb praegune täiskasvanute gümnaasiumi juures asuv staadion kahjuks jalgu ja kaob. Uue loodava kooli õpilased peavad aga samuti kuskil oma kehalise kasvatuse tunde läbi viima. Kas praeguse SÜG-i staadion peaks kolme kooli kasutussoovidele vastu? Ilmselt mitte. Seega on vaja Vanalinna kooli staadionit ja tuleb toetada selle kordategemist.

Lõpetuseks toon väljavõtte kehalise kasvatuse ainekavast. "Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; 2) soovib olla terve ja rühikas; 3) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes; /---/ 5) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama; /---/ 7) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika; 8) jälgib oma kehalist vormisolekut, teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga /---/."

Tagasi üles