Hooletus ees, õnnetus taga: inimesed eiravad tööohutusnõudeid teadlikult

OHUTUS ON TÄHTIS: WOW! keskuse aknaid paigaldavad töölised peavad ohutusnõuetest kinni.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kergemaid õnnetusi kõik tööõnnetusena fikseerima ei kipu.

Möödunud aasta jooksul registreeris tööinspektsioon Saaremaal 145 tööõnnetust, millest 25 olid rasked ja ülejäänud kerged. Surmaga lõppenud tööõnnetusi ei juhtunud. Kõige rohkem õnnetusi leidis aset toiduaine- ja metallitööstuses.

Õnnetuste arvu poolest sarnanes möödunud aasta tunamullusega – toona registreeriti maakonnas kokku 142 tööõnnetust, millest raskeid oli 27.

Tööinspektor Rein Nelis: "Püütakse töö ära teha oma elu ja tervist ohtu seades."

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Kui Saaremaal juhtus surmaga lõppenud tööõnnetus viimati 2013. aastal, siis kogu vabariigis suurenes töösurmade arv ülemöödunud aasta üheteistkümnelt kahekümne kuueni," ütles tööinspektor Rein Nelis.

Kogu Eesti raskete tööõnnetuste arv kasvas aga 1119 pealt 1260-ni.

"Põhiline, mis viib tööõnnetuseni, on ikka tööohutusnõuete eiramine," tõdes Nelis. "Kõige hullem on asja juures veel see, et ohutusnõudeid rikutakse teadlikult, see tähendab, et ohtudest ja vajadusest isikukaitsevahendeid kasutada teatakse, aga samas püütakse töö ära teha oma elu ja tervist ohtu seades."

Kaitsekiivrit pähe ei pane

Nii ei kasutata kõrgel töötamisel ettenähtud kaitsepiirdeid või ohutusrakmeid ja -köisi, võetakse maha ega kasutata töövahendite kaitseseadmeid. Tehes töid, kus on oht saada peavigastus, ei kanta kaitsekiivrit, redel paigaldatakse valesti, ei toestata kaevise varisemisohtlikke seinu.

"Neid näiteid on kahjuks palju," tõdes Nelis.

Kui töötajad rikuvad tööl ohutusnõudeid, on tema sõnul täitmata tööandja kohustus kontrollida tööohutuse nõuete täitmist. "Sel juhul rikub tööandja või tema määratud vastutav isik otseselt töötervishoiu ja tööohutuse seadust," lausus Nelis.

Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Mihkel Laidna sõnul on tööõnnetusse sattunud patsiendid haigla jaoks üsna tavaline asi. "Paar inimest nädalas pöördub sel põhjusel haiglasse kindlasti," ütles Laidna.

Põhiline trauma, millega tööõnnetusse sattunud inimesed haiglasse pöörduvad, on pitsumine.

"Kätt- või jalgapidi on tööl millegi vahele jäädud," selgitas Laidna, lisades, et kõrgelt kukkumist tuleb tööõnnetuse põhjusena ette harva.

Mihkel Laidna.

FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

Laidna leiab, et kergemate tööõnnetuste arv, mis ametlikku statistikasse jõuab, on tegelikult juhtunud töötraumade arvust väiksem. Tema sõnul salgavad patsiendid tihtipeale maha, et tegu oli tööõnnetusega. "Kui meile seda mainitakse, paneme juhtunu ju kohe tööõnnetusena kirja," põhjendas Laidna. "Tööõnnetusega kaasnev paberimajandus on aga suur nii tööandja kui ka töötaja enda jaoks."

Nii ei kiputa siis, kui näiteks sõrm on millegi vahele jäänud või komistades on hüppeliigesele viga tehtud, selgitama, et see õnnetus juhtus tööl.

Poolsada ettevõtet rikkus nõudeid

Möödunud aasta jooksul kontrollis tööinspektsioon Saare maakonnas 67 ettevõtet, millest enamik tegutseb ehitusvaldkonnas. Kokku tuvastas inspektsioon 159 rikkumist 47 ettevõttes.

Missuguseid tööohutuse alaseid rikkumisi Saaremaal kõige rohkem ette tuleb?

Nelise sõnul juhtub paraku sageli, et kõrgel töötades pole tagatud ohutus, isikukaitsevahendeid ei kasutata ning töövahendite ohutust tagavad seadised ei vasta nõuetele.

Töövaidlusi registreeris tööinspektsioon Saare maakonnas mullu 29. Töötajad esitasid 26 avaldust, tööandjad aga kolm. Need arvud on siiski märgatavalt väiksemad kui ülemöödunud aastal. Tunamullu läks töövaidlusi kirja kokku 39, neist kuue puhul esitas avalduse tööandja.

Rein Nelise sõnul oli mullugi töötajate peamine mure saamata jäänud töötasu ja hüvitiste nõuded, mille kogusumma ulatus ligi 99 000 euroni.

Lahendite järgi lõppes möödunud aastal kompromissiga 38% töövaidlustest. Avaldus jäeti rahuldamata vaid kolme töövaidluse puhul.

"Arvud kinnitavad, et võrreldes varasemaga vaidlevad saarlased tööalaselt vähem ning on väga tublid kompromisse saavutama," leidis tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel.

Tagasi üles