Kapten Indrek Kivi otse Antarktikast: "Inimsuhted on siin eriliselt puhtad."

Saaremaa Merispordi Selts jättis oma vimpli maailma lõunapoolseimasse baari. Ukraina baasi ülemale (vimpliga), andsid selle üle (vasakult) kapten Indrek Kivi ja mehaanikud Priit Kuusk ja Märten Vaikmaa. Foto: CJ Kask/Antarktika200

Kaks päeva tagasi jõudis jahtlaev Admiral Bellingshausen Antarktika mandrile, kus asuvas Ukraina Vernadsky uurimisjaama lähistel kaldal tervitasid neid lisaks jaama juhile ka pingviinid ja üks laisklev hüljes. 

Saarte Hääl sai selles üsna sidevaeses kohas siiski  ühenduse jahtlaeva kapteni Indrek Kiviga, kelle sõnul võeti Antarktika200 ekspeditsioon lõunamandril külastatud esimeses jaamas väga soojalt vastu. 

Kolm Antarktikas viibivat Saaremaa Merispordi Seltsi liiget andsid jaamaülemale ka seltsi vimpli, mis spetsiaalselt ekspeditsiooni jaoks tehtud. Indrek Kivi, Priit Kuuse ja Märten Vaikmaa allkirjadega vimpel jääb jaamas asuva maailma lõunapoolseima kõrtsi seinale.

Kapteni sõnul on Antarktika kogemus väga eriline: maailma serval on nii loodus, kui ka inimsuhted eriliselt puhtad ja kirkad. 

Suure talisuplemise huvilisena lubas kapten Kivi enne ekspeditsioonile minekut, et võimaluse korral läheb lõunamandril ka suplema. Seni ei ole tal enda sõnul veel selleks võimalust avanenud. "Ujumiseks ootan rannailma ehk päikest," ütles kapten Kivi miinuskraadidega vette ujuma minekust. Suure soolsuse tõttu on sealse merevee jäätumispunkt -1,8 kraadi. 

 "Ujumiseks ootan rannailma ehk päikest," ütles kapten Kivi miinuskraadidega vette ujuma minekust.

Igapäevaselt jäälõhkuja kaptenina töötav ning  mitu Arktika reisi teinud kapten ütles põhja ja lõunat võrreldes, et lõunas on mäed teise kuju ja värviga. Tema silmale olevat jäämäed natuke teise tooniga: Arktikas on mäed veidi sinakamad. Loomulikult on lõunas ka pingviinud, keda põhjas ei ole. 

Kardetud Drake'i väina ületamine sõidul Lõuna-Ameerikast Antarktikasse läks kapteni sõnul üle ootuste hästi. Puhus pärituul kuni 15 m/s. Tema sõnul võis nuriseda vaid selle üle, et vahepeal oli tuul purjetamise jaoks liiga vaikne. "Aga selline nurisemine on Drake väina puhul lausa patt," märkis kapten. 

Ebameeldiva üllatusena tuli see, et Tšiili võimud  ei lubanud läbi sõita neile kuuluvate saarte vahelt vaid käskis minna läbi Argentiina aladelt, mis tähendas viietunnist ringi. Selle põhjuseks oli see, et Bellingshausen peatus Argentiinas Ushuaia sadama, mitte Tšiili Port Williamsis ning kahe riigi vahelised suhted pole just parimad. 

"Võrreldes üldise positiivse olmega oli see tühiasi," nentis kapten ja ütles, et tuju tõstsid ka ülesõidul ohtralt nähtud vaalad ja delfiinid. 

Küürvaalu on Antarktika vetes nii palju, et mõni tuleb pinnale lausa laeva lähedal ja tundub nagu võiks neid käega katsuda. Üldiselt on ilm olnud sombune ja Antarktika saarte vahel tuli enne sõita pea ööpäeva, kui maad nähti. 

Vernadsky jaam Foto: ravas51 / Wikidata.org

Laeva logiraamatu järgi ei ole Antarktikas laevaga sõitmine just lihtne tegevus. Näiteks oli tükk tegemist, et Admiral Bellngshausen saaks Vernadsky jaama juures ankrusse jääda. 

Ankur ei tahtnud pootsman Maris Pruuli sõnul Vernadski baasi all kuidagi pidama jääda. Viimaks kinnitati end pikkade otstega vöörist ja ahtrist looduslike pollarite ehk kaldakaljude külge. Aeg-ajalt tuli mõni liinide taha takerdunud suurem jäätükk kummipaadiga ligi sõites lahti päästa. Laeva kõrval murenes ja hakkas hoogsalt keerlema üks suurem jäämagi. Mõne aja parast liikus see otse laeva suunas ja kõik otsad tuli ümber tõsta. 

Viimases sissekandes logiraamatusse ütles pootsman,  et jaama lähistel ründas üleeile öösel laeva jää, oli tihe udu ja null nähtavus. "Lahkusime ankrupaigalt, et leida turvalisemat kohta ja jäime viimaks triivi. Kui õnnestub baasi juurde tagasi minna, lubas baasi pere ka laeva külastada," kirjutas pootsman

Tänaseks  on Bellingshausen ukrainlaste juurest juba edasi liikunud ning nad asuvad USA Palmeri jaama lähistel.