Torgu külad soovivad mõistlikku prügivedu

Ettevõtja, lektor ja publitsist Kaupo Vipp Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Torgu külaelanikud pole rahul, et peavad maksma pooltühja prügikonteineri tühjendamise eest täishinda. Vald pakub lahendusena väiksemat konteinerit hooajaliseks kasutamiseks.

Torgu osavallakogus tõstatati küsimus, kas ei saaks ühiste prügikonteineritega küladele anda võimalust konteinereid tühjendada ainult vastava tellimuse korral.

Torgu osavallakogu esimees Kaupo Vipp nentis, et mitmes külas on ühiskonteiner kasutusel seetõttu, et prügiauto ei peaks kitsastel ja sageli läbimatutel teedel asjatult aega ja kütust kulutama. Paraku ei saa konteinerid eriti talveperioodil graafikujärgse tühjendamise ajaks täis. Arve esitatakse aga täis konteineri eest.

Selle vältimiseks on elanikud lasknud prügiautol lihtsalt konteineri juurest läbi sõita ja tühisõiduarve teha, mis tuleb poole odavam kui maksta pooltühja konteineri tühjendamise eest. Selline lahendus ei ole aga mõistlik ega ka säästlik.

Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel kinnitas, et Kaunispe külakonteineri teemal on vallaga ühendust võetud. Kargi, Lindmetsa ja Kaunispe küla kasutuses olev 2,5 m3 konteiner ei saa talveperioodil tõepoolest täis, kuid tühjendamine peab nüüd seoses korraldatud jäätmeveoga toimuma regulaarselt, st vähemalt kord kvartalis. “Tellimisel tühjendustega jätkamine oleks jäätmeseadusega vastuolus ja seda vallavalitsus küladele, korteriühistutele ega ka eramajapidamistele võimaldada ei saa,” lausus ta.

Vallavalitsus on Koppeli sõnul valmis külakogukondi aitama. “Saame talveperioodiks anda küla kasutusse ühe nn turistikonteineri, mis on hooajaväliseks ajaks toodud teenuskeskuste juurde talvekorterisse. Suvel, kui turistikonteiner oma algset eesmärki täidab, kasutab külakogukond taas olemasolevat suurt konteinerit,” selgitas ta ja lisas, et sarnastest probleemidest võib julgesti vallavalitsusele teada anda.

KOMMENTAAR

Prügikonteiner tuleb valida sobiva suurusega 

Külakonteiner võib olla parim lahendus piirkondades, kus era- või vallateed on sellises seisus, et ei kannata 20tonniste jäätmeveokite läbisõitu. Juurdepääs jäätmemahutile tuleb tagada inimesel endal. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada (nt taluni viiv tee ei kanna, kitsas külatee on piiratud kiviaedadega vms), tuleks jäätmemahuti tuua välja jäätmeveoki lähimasse võimalikku peatuskohta.

Juurdepääsuprobleemiga majapidamiste puhul on abiks külakonteineri kasutamine kogukonna omavahelisel kokkuleppel ja ühisel vastutusel. Külakogukond peaks sel juhul valima endale sobiva suurusega mahuti, arvestades, et suvel on konteineri kasutajaid tõenäoliselt rohkem.

Mõistlik on kasutusele võtta väiksem konteiner (nt 1100 l), mida talvel tühjendatakse kord kvartalis, kuid suvel vajadusel kasvõi kaks korda kuus. Mitmete külade kasutuses on täna veel endiste valdade poolt soetatud suured metallkonteinerid. Selliste konteinerite kasutusele võtmine oli otstarbekas siis, kui eesmärk oli jäätmed kokku koguda nende metsa viimise või põletamise asemel. Suurde konteinerisse võis panna kokku erinevaid jäätmeliike, mis viidi prügilasse ladestusse.

Täna on aga eesmärgiks jäätmete ringlusse võtmine. Ka segaolmejäätmetest sorditakse välja materjale, mida saaks uuesti kasutusele võtta. Seetõttu on oluline, et kogutud jäätmed oleksid "kvaliteetsed". Pool aastat konteineris seisnud jäätmete ringlussevõtu võimalus on väga väike. Vanad metallkonteinerid on sageli ka oma aja ära elanud ja mitmed neist on auklikuks roostetanud.

Katrin KoppelSaaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist