/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/07/01/12317358t1h7777.jpg)
Õdede nappus ning õena töötavate inimeste kõrge keskmine vanus on ka üks Saaremaa tervishoiu murekohti. Kuidas õdedepõuda ennetada?
Kuidas ennetada meditsiiniõdede põuda?
Eesti rahvusringhäälingu andmeil on Eestis praegu täitmata 500 õe ametikohta, rahvatervise arengukava eesmärkide täitmiseks oleks aga tervishoiusüsteemi juurde vaja ligi 4000 õde. Kõige suurem on õdede nappus Tallinnas. Saarte Hääl uuris, kuidas on lood Saaremaal.
/nginx/o/2016/03/07/12087730t1hfcbb.jpg)
Märt Kõlli, SA Kuressaare Haigla juhatuse liige:
Praegu on meil õdede ametikohad täidetud, aga alati peab vaatama tulevikku. Nagu on üsna kõrge kogu meie organisatsiooni inimeste keskmine vanus, nii ka õdede oma.
Üks, mida me õdede nappuse ennetamiseks juba teinud oleme – sügisel alustas Saaremaal ju Tallinna tervishoiu kõrgkooli õdede õppegrupp.
Mul on hea meel selle üle, et pärast teist kursust saavad Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õeks õppivad tudengid juba töötada abiõdedena. Arvan, et meie Saaremaa grupi tudengid leiaksid Kuressaare haiglas kindlasti rakendust.
Tahame õdede koolitamisega muidugi edasi minna. Vastuvõtt ei hakkaks küll toimuma igal aastal, aga uue grupi tudengeid võiks vastu võtta siis, kui esimene grupp on oma õpingutega poole peale jõudnud. Mu enda unistus on, et see juhtuks järgmisel talvel.
Meil tasuks mõelda, kuidas muuta õeõpe ja õeamet atraktiivsemaks noorte, gümnaasiumilõpetajate jaoks. Ning kuidas värskelt gümnaasiumi lõpetanud noored saaksid konkursil edukamad olla. Õeamet ei jäta selle valinud inimest kunagi leivata. See on ju kutse kogu eluks ja selle töö tegijad vajalikud kõikjal maailmas, Kreeka saartest Amazonase vihmametsadeni, Eestist rääkimata.
Loomulikult on tublisid, tragisid ja initsiatiivikaid inimesi vaja ka meil, Kuressaare haiglas. Õdede iseseisev vastuvõtt on ju kasvav trend ning õevastuvõttudel on ka meie haiglas aina suurem osakaal.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/04/12529945t1hca8d.jpg)
Piret Sarjas, Kuressaare haigla õendusjuht:
Õdede koolitamiseks on koolitusmahtu küll suurendatud, paraku kõik need õed tervishoidu ei jõua. Kes jääb lastega koju, kes läheb välismaale – põhjuseid on ju nii palju.
Meie haigla õdede keskmine vanus on küllaltki kõrge, viiskümmend pluss. Paljud õed on meil juba pensionieas. Kui keegi on õe eriala valinud, siis töötab ta ju nii kaua, kuni tervis seda võimaldab.
Praegu meil Kuressaare haiglas õdede ametikohti täitmata ei ole. Kui keegi tuleb aga end õeks pakkuma, võtame ta vastu, sest tööd leiame talle kindlasti.
Õnneks on meil peagi koolipingist tulemas 28 õde, kelle peale väga loodame. Eriti ootame uusi noori õdesid, kes hakkaksid tegema iseseisvat õevastuvõttu. Neid erialasid, kus seda teha saab, on väga palju.
Muidugi ei pruugi kõik meie Saaremaa õppegrupi lõpetajatest tulla Kuressaare haiglasse – meil on ju ka perearstid, kes õdesid vajavad, koduõendus, hooldekodud.
Meie praeguse õdede õppegrupi tudengid tulevad Kuressaare haiglasse praktikale juba veebruaris, hoolduspraktikat tegema. Ka tudengitest abiõdedele oleks meil tööd küll, eriti puhkuste ajal. Keegi peab ju puhkusel olijaid asendama.
/nginx/o/2020/01/21/12885359t1h46ac.jpg)
Margit Raudsepp, Saare maakonna õdede esindaja Eesti Õdede Liidus, Kuressaare tervisekeskuse pereõde:
Nagu Eestis mujalgi, on ka meil õdesid vähe, neid võiks olla rohkem. Suur osa Kuressaare haiglas töötavaid õdesid on juba vanemad.
Muidugi on meie tervisekeskuses ja haiglas ka noori õdesid, ent kui noored õed lapsepuhkusele lähevad ja väikeste lastega koju jäävad, on ju kedagi neile asendajaks tarvis.
Kuressaare tervisekeskuse näitel saan öelda, et meil on õdesid lausa puudu. Praegugi näiteks otsime oma meeskonda ühte pereõde.
Kolme aasta pärast, kui Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kuressaare õpperühm õpingud lõpetab, saab kindlasti loota nendele õdedele.