Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/09/27/12602344t1h71f3.jpg)
Maksuameti riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga koguni veerand Saaremaal tegutsevatest ettevõtetest. Seda on liiga palju, lausa ehmatavalt palju.
Kui võrrelda ametlikult makstava palga bruto- ja netosummat, võib isegi mõista, miks leidub töötajaid, kellele ümbrikupalk ametipalgast ahvatlevam näib.
Haukab ju riik töötegija palgast tulumaksu näol arvestatava osa. Ka tööandja võib mustalt maksmist paremaks variandiks pidada – tuleb ju töötaja eest riigile sotsiaalmaksu tasuda.
Seega näib ümbrikupalga kokkulepe kasulik tehing justkui mõlemale – jääb ju mõlemale suurem summa alles.
Nii kaua, kui leidub inimesi, kes on nõus oma töö eest saama ümbrikupalka, nii kaua jagub ettevõtteid, kes seda mustalt maksavad.
Vaevalt mõtlevad ümbrikupalga maksja ja saaja, et sedasama sotsiaalmaksu on tarvis selleks, et riigil jätkuks raha pensionideks ja inimeste ravikindlustuseks.
Ning tulumaks aitab täita riigi rahakotti. Mida rohkem on maksude maksmisest kõrvalehiilijaid, seda väiksem on riigi rahakott ja seda kehvem kodanike elujärg.