TARMO PIKNER ⟩ Lõpetage ometi saarlaste solgutamine!

Tarmo Pikner. Foto: Erik Prozes / Postimees

“Soovitan sõiduplaanide koostajail ja kinnitajail istuda korra sõiduautost ümber bussi ja veenduda – iga minut, mis võidetakse neljatunnisest bussis lösutamisest, on kulda väärt,” kirjutab saarlane Tarmo Pikner.

Sattusin sõitma liinibussiga vana-aasta õhtul Kuressaarest Tallinna. Kiirliiniga. Pärast seda, kui kiirbuss oli kiirelt Valjalast ja Saiklast läbi sõitnud, jõudsime Kuivastusse, kus tuli 20 minutit praami oodata. Siit esimene küsimus – kas ei võiks nutiajastul sõiduplaani koostada nii, et praami ooteaeg ei ületaks näiteks viite minutit?

Selliseid sõiduplaane ei tohi kinnitada!

Ja kui mereline takistus sai ületatud ning Virtsu jõuti, kas arvate, et buss hakkas kiiresti Tallinna poole sõitma? Sugugi mitte. 

Siis algas üheskoos bussitäie saarlastega Läänemaa ühistranspordi probleemide lahendamine – inimeste vedu Lihulast Risti alevikku. Sealjuures oli buss Ristile sõites rahvast nii täis, et ühtegi vaba kohta ei olnud, bussijuht ise vaatas üle. Aga ikkagi oli vaja saarlased viia Risti-inimestele vaatamiseks – näete, siin on saarlased, vaadake, kes pole veel näinud!

Siit järgmine küsimus – kui bussile on kirjutatud kiirliin Kuressaare–Tallinn, siis miks peab Saare maakond tegelema teise maakonna transpordi arendamisega? 

Vastus on muidugi teada – bussifirmad loodavad suuremat piletitulu, kui sõidetakse vahepeal mõnest külast läbi. Kuid mis see minusse puutub?

Ja lisaks küsimus: mille poolest on näiteks Sutu ja Nässuma küla elanikud kehvemad kui Valjala ja Saikla omad, et nende juurest läbi ei sõideta? Ning kindlasti sooviksid Riisipere ja Laitse inimesed, et saarlaste buss ka neid peale korjaks.

Kui eeltoodu tundub liigse norimisena, siis soovitaksin selliste sõiduplaanide koostajail ja kinnitajail istuda korra sõiduautost ümber bussi ja veenduda – iga minut, mis võidetakse neljatunnisest bussis lösutamisest, on kulda väärt. Saaremaa vallavalitsuse asjamehed ütlevad, et neil pole hoobasid mõjutamaks ärimeeste ettepanekuid, mida maanteeamet lauale toob. No mina näen küll ühte ja ainsat hooba – selliseid sõiduplaane ei tohi kinnitada!

Maad tuleb mõõta saare ulatuses

Teine saarlasi nörritav teema on maanteeametnike ebardlik kilomeeter-mõõdustik. Hiljuti lugesime uudist: Saaremaal Risti–Virtsu–Kuivastu maantee 128. kilomeetril juhtus raske liiklusõnnetus. 

Edasi lugesime tekstist, et õnnetuspaik oli Kaali teeristis. No kuskohas on küll Kaali teerist maanteel Risti ja Kuivastu vahel?

Isegi kui olnuks märgitud Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare, on see põhimõtteliselt vale. Esimeses geograafiatunnis on ometi selgeks tehtud, et maateaduslikud mõisted on maa ja meri, vastavalt ka maanteed ja mereteed.

Saaremaa on maa ja seal tuleb mõõta vahemaid mööda maad ja Saaremaa ulatuses, mitte udutada nii, et näiteks Sõrve kauplus asub Tallinna–Ääsmäe–Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare–Sääre maantee ma-ei-tea-mitmesajandal kilomeetril.

“Soovitaksin sõiduplaanide koostajail ja kinnitajail istuda korra sõiduautost ümber bussi ja veenduda – iga minut, mis võidetakse neljatunnisest bussis lösutamisest, on kulda väärt.”

- Tarmo Pikner

Samasugune udutamine käib muide ka muu Eesti kohta. Näiteks Valga äärelinnas toimuv on maanteeameti vaatevinklist Jõhvi–Mustvee–Tartu–Valga mingil paarisajandal kilomeetril.

Maanteeametnikud võivad oma kabinettides joonistada ja nummerdada teede kategooriaid milliseid iganes soovivad ja mõõta neid kasvõi Brüsselist alates ning ka mööda Läänemerd, kuid avalikkusele tuleb anda teavet inimkeeli. Ja korjaku valeinformatsiooni kandvad kilomeetripostid teede äärest ära. 

Lisaks tekitavad need liiklusohtlikke olukordi, kui autojuht peab hakkama roolis pead murdma, kas näiteks Kaali ristil algab numbrite lugemine Narvast, Ääsmäelt, Ristilt või Kuivastust.

Ootame ärevusega, kuidas hakkab välja nägema maanteeameti mitmeaastane käpardlik ponnistus saarlaste lennuhanke lõpule viimisel. Kahtlustan, et ees ootavad suured segadused maanteeametnike moodi, mis juba pikka aega kestnud.