/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/01/31/12908481t1head0.jpg)
Saartel tegutsevad piimatootjad on majanduslikult raskemas seisus ning oht, et nende tegevus lõpeb, on endiselt suur.
Saarte piimatootmine jääb mandri omale alla
Viimasel seitsmel aastal on Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus piimalehmi pidavate tootjate arv vähenenud 46 protsenti ja piimalehmade arv 4,8 protsenti.
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmetel asuvad saartel kuni 800-pealised piimalehmakarjad. Keskmiselt kasutavad piimakarjakasvatajad saartel 4,66 tööjõuühikut, millest viiendik on tasustamata tööjõud ehk peretöö.
Viimasel kuuel aastal ei ole nende ettevõtete kogutoodangu väärtus katnud kogukulusid (sealhulgas hinnanguline tasu peretööjõule). Tulu puudujääk kõigub 13–24 protsendini. Mandril asuvate sama suurusgrupi karjadega ettevõtetes on tulu puudujääk 8–23%. Seega tulevad mandril asuvad samaväärsed ettevõtted kuludega kuue aasta keskmisena 4% ulatuses paremini toime.
Hinnanguline tulu puudujääk saarte piimafarmides oli aastail 2013–2017 FADN-i andmetel 4,4–7,6 miljonit eurot. Võrreldes mandril asuvate sama karja suurusgrupi piimatootmise ettevõtetega on saartel tulu puudujääk piimalehma kohta 31% kõrgem (–1034 eurot piimalehma kohta).
Ühe euro kogutoodangu kohta kulutatakse saartel 0,01–0,06 eurot enam kui mandril, kuna saartel jääb piimakus ligikaudu 12% alla Eesti keskmise ja nii teravilja kui ka söödakultuuride saagikus on Eesti keskmisest kuni 50% madalam.
Et peatada saartel olevate piimalehmapidajate ja nende piimalehmade arvu vähenemist, maksab riik nende toetamiseks sel aastal piimalehma kasvatamise otsetoetust 250 eurot piimalehma kohta.
2018. aasta lõpu seisuga oli põllumajandusloomade registris registreeritud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus 144 piimalehmapidajat ning 5846 piimalehma.