MAA ELU ⟩ Jaanuari plusskraadid jätsid metsas saed seisma

TAGASILÖÖK: Metsaühingu juhi Mati Schmuuli sõnul vähenes raiete maht jaanuaris vähemalt kolm korda. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Pehme ja vihmane jaanuar andis tagasilöögi metsafirmadele, kelle raiemahud on tavapärasest palju väiksemad.

Kui tavaliselt käib jaanuari külmakraadide ja kõva pinnasega usin metsalangetamine, siis sel aastal töötavad masinad osalise koormusega või seisavad üldse. “Paras pauk, mida annab üle elada,” ütles Reta Puit OÜ omanik Rein Kirst, kelle sõnul on ettevõtte raiemaht võrreldes tavapärase jaanuariga kordi väiksem. “Ei mäleta, et oleks nii süstemaatiliselt vihma valanud ja lumeta aeg olnud.” Ettevõtte ajaloos oli hullem vaid 2008. aasta majanduslangus, kuid siis oli põhjuseks ostjate puudus.

Kirstu sõnul saavad metsafirmad praegu töötada vaid vähestes kohtades, seal, kus mullakiht on õhuke, näiteks looaladel Tagamõisa kandis. Enamasti kaasnevad metsa langetamise ja kokkuveoga suured kulud pinnaseteede taastamiseks, kusjuures rööbaste silumine ei tähenda veel, et tee tegelikult korras oleks. Kirstu sõnul on ta metsas isegi džiibiga tee petliku väljanägemise lõksu langenud. “Vaatad, et oh kui kena sile, ja põrutad sealt läbi, aga siis vajud ära,” rääkis metsamees, kelle sõnul kulub kolm aastat, et kordatehtud tee uuesti korralikult kandma hakkab.

Vääramatu jõud

Rein Kirstu sõnul mõjutavad raiepausid ka lepingute täitmise regulaarsust. Õnneks on Reta Puidul lepingutes vääramatu jõu (force majeure) säte. “Kes taipas selle lepingusse panna, sellel on natuke kergem,” lausus ta.

MTÜ Saaremaa Metsaühing juhatuse liige Mati Schmuul rääkis, et kuivematel lappidel pole vahet, millal sa tööd teed, ent märgadel lankidel vees sumades ei tule raiumisest midagi välja.

Scmuuli sõnul tasub metsaomanikel heita pilk oma metsakavasse. Kui metsas asub tarna või angervaksa kasvukoha tüüp, siis on seal suure tõenäosusega vesi peal. Tarna kasvukohas jääb pealispinna alla savikas kiht, mis ei lase veel ära minna, angervaks kasvab aga tüsedatel muldadel, kuhu traktor sisse vajub ja jääbki vajuma.

Schmuuli sõnul olid metsaühingu raiemahud selle aasta esimesel kuul tavalisest oluliselt väiksemad. Raiet tehti nelja inimese maadel ja igal pool tuli piirduda vaid väikeste “sutsakatega”. “Me pole tuhandet tihugi raiunud esimese kuuga, kuigi plaanis oli raiuda 3000 tihu,” nentis Schmuul.

Isegi kui metsa raiud ja mahavõetud puud traktoriga tee äärde toimetad, on tee nii pehme, et veokid ei saa ligi. Materjal jääb metsa teadmata ajaks ning selle kvaliteet ja mõistagi ka hind langeb. Niigi on paberipuu hind viimase 1,5 aastaga kõvasti kukkunud. Okaspuu paberipuu maksis poolteist aastat tagasi 56 eurot tihu, praegu saab selle eest 34 eurot. Hinnalanguse suurimaks süüdlaseks peetakse kuuse-kooreüraskit, kes Kesk-Euroopa metsi hävitab. Kuna üraskikahjuga puu vajab kiiret mahavõtmist, on puiduturg odava palgiga üle ujutatud.

Ränk aeg

Schmuuli hinnangul on praegu ränk aeg neile Saaremaa metsandusfirmadele, kes ostsid lanke kallil ajal. Need pigem jätavad täna raiumata ja otsivad sissetulekut mujalt. Nii mõnigi Saaremaa metsafirma võtab praegu metsa Euroopas, et keeruline majanduslik olukord üle elada.

Kuigi enamasti sõltub raie ilmast ja hinnast, siis harvendusraie käib kogu aeg. Inimesed saavad aru, et kui metsa ei harvenda, siis sealt hiljem eriti midagi ka ei tule.

Metsaraiete ja kokkuveoga tegelev Toomas Tänav ütles, et tema oma ühele masinakomplektile tegevust leiab, ehkki tavapärast põrutavat töötegemist praegu pole. Samas ei ole see tema jaoks midagi erakordset: varemgi on juhtunud, et kevadel ei saa niiskuse tõttu kuu aega midagi teha. Märja ajaga tehtud töö nõuab lisakulu rööbaste silumiseks, aga puidu madal kokkuostuhind ei luba lisakuludel tekkida. Tihti pole ka piirinaabrid nõus, et nende piirisihid ära sõtkutakse.

Saaremaa vallavalitsuse teede peaspetsialist Enno Reis ütles, et erilist vahet aastatagusega tema märganud ei ole. Iga olukorda vaagitakse eraldi. “Ei ole nii, et mitte kuskil ei saa ja kõik on välistatud,” lausus ta. Reisi sõnul raiutakse sel aastal väga palju suurte teede ääres. “Ma pole nii massilist teeäärtes raiumist varem näinud.”