Saaremaa Loomakliinik leidis uue kodu Rehemäel

AVAR RÖNTGENITUBA: Lea Hioväin näitab digitaalset röntgeniaparaati, mis saadab ülesvõtte loomast otse kõrvaltoas asuvasse ilmutusse. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Seni Kuressaare bussijaama taga asunud Taluapteek-loomakliinik avas esmaspäeval uksed endise Rehemäe mööblipoe täielikult ümberehitatud ruumides.

Uues kohas sai apteek-kliinik endale ka uue nime – Saaremaa Loomakliinik. "Apteek ja kliinik on kaks eri asja. Haiglas ju ka ei müüda ravimeid ja apteegis ei ravita, seega tekitab segadust sõna apteek," selgitas Taluapteek OÜ juhatuse liige Lea Hioväin. Nõnda on ka kliiniku eesruumis asuv müügisaal hoopis loomapood.

Saaremaa Loomakliinik. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kaubavalik seal on jagatud nii, et ravitoidud asuvad kliinikupoolses osas ja muu kraam, alustades toitude, loomade hooldusvahendite ja lõpetades leludega, jääb saali teise poolde.

Ehkki ruumi on uues kohas rohkem, on kaubavalik Hioväina sõnul klientidele varasemast juba tuttav. "Sortiment on sama, nüüd on lihtsalt parasjagu ruumi nende jaoks," nentis loomakliiniku perenaine.

Kes otsib, see leiab

Sobivaid uusi ruume otsis Taluapteek mõnda aega, tunnistas Hioväin. "Mõtet uuest kliinikust hakkasime heietama poolteist-kaks aastat tagasi, kuna vanas kohas läks kitsaks. Alustasin üksinda 2007. aastal ühe assistendiga, aja jooksul patsientide arv kasvas ja nüüd  on meil neli arsti ja neli assistenti. Kui kliinik oli rahvast täis, siis oli ta korralikult täis," rääkis kliiniku omanik. Patsientide nimistus on 8844 looma. "Aga kes otsib, see leiab!" 

Kui Rehemäel ruumid tühjaks jäid, leidis kliinik, et vana mööblipoe osa on ideaalne just nimelt neile. Nõnda löödigi omaniku, Saaremaa tarbijate ühistuga käed ja saadi ruumide uueks rentnikuks. Ümberehitus võttis aega neli kuud ning alates sellest nädalast on Saaremaa Loomakliinik avatud.

Kui varem tegutseti bussijaama taga asuvates ruumides kahel korrusel, siis nüüd asetseb kõik ühel tasapinnal. "Varem oli 85 ruutmeetrit üleval ja sama palju all. All oli poeosa ja üleval kliinik," rääkis Lea Hioväin, täpsustades, et nüüd on kogu kliinikus pinda 260 ruutmeetrit. Rääkimata headest parkimisvõimalustest, mida varem sisuliselt polnud.

Varasemas kohas olid kliinikuosal hoopis kitsamad võimalused, kui nüüd. Näiteks loomade vastuvõtutube oli varem kaks, nüüd on kolm. Need asetsevad nüüd nii, et ühelt poolt uksest siseneb tuppa klient koos loomaga, teiselt poolt teisest uksest arst. Seega sellist olukorda ei teki, et kliendid ja arstid läbisegi majas ringi uitaks. "Haigemaja on ikkagi haigemaja," selgitas Hioväin.

Kliiniku tagumises osas asuvad ruumikas labor, kus võimalik teha kõik vajalikud analüüsid, ja hambatuba, kus on ka hambaröntgen. "Siin saame eemaldada ka hambakivi, poleerida ja kõik erinevad hambatööd ära teha," rääkis Hioväin.

Varju ei jää midagi

Eraldi on kliinikus statsionaaris olevate nakkusohtlike loomade "palat", samuti operatsioonilt tulevate loomade taastustuba, kus asuvad selleks uued eri suuruses puurid. Samamoodi on kliinikus opiks ettevalmistuse tuba ja röntgenituba ja ultraheliaparaat. "Uue röntgeni saime eelmisel suvel," märkis Hioväin. Seega on kliiniku jaoks tegemist veel täiesti uue aparatuuriga.

Päris uhiuus on aga sealsamas kõrval asuv radiograaf. "See näitab sellist pilti, et siin on südametunnistus ka peal, midagi ei jää varju," märkis Hioväin.

Ühel eilsel koerakesest patsiendil avastasid nad sellega juhuleiuna kerest õhupüssikuulid. Omanik ei teadnud, et keegi ta looma pihta lasknud on, ning et täpselt pole teada, millal asi juhtus või kus lihaste vahel need keres täpselt peituvad, ei hakata neid ka välja opereerima – pole mõistlik loomale lisavaevusi tekitada.

Üks tuba, mis kliinikus veel valmis pole, on ilusalong. "Siia tuleb varsti ka pügamistuba!" kinnitas Lea Hioväin.