GALERII ⟩ Tudeng pakkus Tuulte Roosi grillimiskohti ja parki

KÕRGHALJASTUST JA VALGUSTUST: Violetta Jurkina lõputöö põhieesmärk oli muuta Tuulte Roosis jalakäijate elu mugavamaks. Foto: VIOLETTA JURKINA

Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuritudengid otsisid oma kursusetöödes lahendusi, kuidas muuta inimsõbralikumaks Kuressaares Tuulte Roosi elurajooni ja Orissaare keskuse avalikku ruumi.

Saarte Häälele rääkis oma tööst Violetta Jurkina, kes tegeles lähemalt Tuulte Roosiga. “Minu lõputöö põhieesmärk oli parandada seal jalakäijate elu ja selleks leidsin mitu lahendust,” ütles Jurkina. Tema sõnul võiks elurajoonis vabastada n-ö keskteed autodest ja viia liikluse ümber Tuulte Roosi. Selle tulemusel tekiksid kõnniteed, avatud kasutuses keskplats, inimestele võimalus turvaliselt jalutada ja otsene ühendus mereäärse kergliiklusteega.

Samuti kavandas Jurkina igale hoonele oma parkla, see lahendus hajutaks veidi ka WOW-keskuse suuremat parklat, ning samal ajal üritas ta luua elanikele suuremat privaatsust. “Rõhutame Tuulte Roosi keskel olevat tühjust looduselementidega, näiteks kõrghaljastusega, ja lisame ka valgustust,” kirjeldas ta.

Ühtlasi on Jurkina hinnangul oluline luua igas vanuses elanike jaoks elurajooni oma keskkond. “Kuna inimesed on kõik erinevad ja kõikidel on oma soovid, siis pakkusin erinevaid lahendusi igas sisehoovis – mänguväljakud ja grillimiskohad, väike park, vaikne aed, spordiplatsid ning lihtsalt istumis- ja viibimiskohad,” rääkis Violetta Jurkina.

Igas tsoonis võttis ta kasutusele kumerad jooned, kuna need iseloomustavat inimeste liikumist. “Inimesed käivad mitte nii, nagu me neile ette ütleme, vaid nii, nagu neil on kiire ja mugav,” nentis Jurkina.

Mark Grimitliht Foto: Maanus Masing/Saarte Hääle arhiiv

Saaremaa vallaarhitekt Mark Grimitliht ei soostunud teemat lähemalt kommenteerima, kuid märkis põgusalt, et TalTechi kolmanda kursuse arhitektuuri- ja inseneritudengid lahendasid kursusetöödena Orissaare ja Tuulte Roosi avaliku ruumi. Tudengite juhendajad olid Irina Raud, Tiina Tuulik ja Ioannis Lykouras.

Töödes kaardistati tema sõnul nii olemasolevate kohtade väärtusi kui ka probleemkohti, mille tulemusel iga projekt otsis oma raja, mida mööda lahendusi leida. “Oli nii väiksemahulisi nutikaid sekkumisi kui ka mastaapsemaid ümberehitus- ja arendusettepanekuid,” kinnitas Grimitliht.

Tudengitööd on vallaarhitekti hinnangul head arutelu avajad. “Need ei ole kindlapiirilised läbimõeldud seisukohad, vaid head impulsid diskussiooni avamiseks,” leidis Mark Grimitliht.