Kõruse loopealse taastamistööl tuli välja 14 mürsku ja mitusada mürsusütikut, millest osa jõudis lõkkekuumuses ka plahvatada.
Metsamehed tegid Kõrusel lõkke otse lõhkeaine peale
7. veebruar 2020, 00:23
Teisipäeval sai Lääne-Eesti pommigrupp häirekeskuselt väljakutse Kõruse külla, kus okste põletamiseks tehtud lõkkest hakkas kostma pauke. Välja kutsuti demineerijad ja Kihelkonna päästjad, kes lõkke kustutasid.
Pommirühma mehed korjasid samal päeval lõkkeaseme alt mullast umbes 180 mürsusütikut. Järgmisel päeval lõhkemoona otsingud jätkusid, kokku tuli pinnasest välja 345 mürsusütikut.
Lääne-Eesti pommigrupi juht Aivar Post ütles, et lõke oli tehtud otse vanale lahingupaigale, kuhu oli maha jäänud plahvatusohtlikku lõhkemoona. Nõukogude ajal oli Tagamõisa poolsaar suures ulatuses Nõukogude armee valduses.
“Õnneks toimusid plahvatused ajal, kui lõkke läheduses kedagi ei olnud ning vigastada keegi ei saanud. Ohtu aimates kutsusid metsatöölised kohe demineerijad kohale,” rääkis Post ja lisas, et õnnetute tagajärgede ärahoidmiseks tuleks enne lõkketegemist alati veenduda selle paiga ohutuses.
Kuna plahvatusohtlikud leiud olid osaliselt saanud tulekahjustusi, siis transporditi need ohutuse tagamiseks lõhkamiskohta pommikonteineriga. Lisaks mürsusütikutele leiti eemalt metsatukast 14 mürsku, mis koos teiste leidudega samuti lõhkamiskohta toimetati.
RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et ohutuse tagamiseks katkestati ka ajutiselt loopealse taastamistöö Kõrusel ja Lammutaja OÜ töömehed liikusid mõneks ajaks uuele objektile Undvasse.
Saaremaal sadadel hektaritel pärandkoosluste taastamist koordineerinud Animägi sõnul on lõhkeainet taastamistöödel välja tulnud väga vähe. Ent Lõo alvaril kerkis võsa eemaldamise käigus koos pajupõõsa juurtega maast välja viis mürsku, rääkis Animägi.
Tema sõnul polnud see ilmselt ainus kord, kui Lõo alvaril lõhkemoona välja tuli. “Olen seal näinud kaks korda lõhkamisi ja tossupilve üles kerkimas,” sõnas Animägi.