ARVUDE KEELES ⟩ Kalmistud laiuvad sajal vutiväljakul

Foto: Liina Õun / Saarte Hääl

Saare- ja Muhumaa 33 kasutuses kalmistut laiuvad kokku ligi 75 hektaril, maa-alal, mida saab võrrelda saja keskmise jalgpalliväljakuga.

Maakonna suurim kalmistu on kaheksa hektari suurusel alal paiknev Kudjape. Maakalmistutest on suurim 3,8 hektariga Kahtla. See number võib tulla paljudele üllatusena, kuid arvatavasti ulatuvad selle suuruse juured aegadesse, mil kalmistutele matmine sõltus maetu usust. Kahtla kant on teada-tuntud õigeusklike piirkond ning seal lähedal teisi sarnaseid kalmistuid ei ole.

Kahtlale järgneb Kihelkonna, mis on 3,4 hektariga veidi väiksem, kuid viimase aasta maetute arvu poolest maakalmistutest suurim. Sarnaselt Kahtlaga on Kihelkonnagi oma suurust kasvatanud kunagi just usukuuluvuse ja haldusjaotuse tõttu. Lümanda kalmistu eest hoolt kandev Ilmar Antov ütleb, et sealse kandi rahvas maetakse suures osas just Kihelkonna kalmistule. Lümandas on küll olemas 1,1 hektari suurune pisike kalmistu, mis ajalooliselt on õigeusklike pärusmaa. Luteri usu kirik ja kihelkonna keskus oli Kihelkonnal ning seega viis viimane teekond tihedamini just sinna. Tänapäeval usust suurt ei hoolita ning viimane puhkepaik valitakse peamiselt selle järgi, kuhu on maetud esivanemad.