Piimandusaasta 2019: põud pärssis toodangu kasvu

Lehm. Foto: Elmo Riig

Kui 2018. aastal oli Eesti viie produktiivsema piimatootja hulgas kaks Saaremaa tootjat, siis eelmisel aastal nii hästi ei läinud.

Saaremaa piimatootjatest annavad jätkuvalt suurimat toodangut Kõljala POÜ lehmad, kelle keskmiseks toodanguks kujunes 12 696 kilo (+114). Selle näitajaga on Kõljala lehmad Eestis kolmandal kohal, tunamullu teisel. Esimesel kohal troonib jätkuvalt OÜ Kaiu LT. Kui üle-eelmisel aastal ületas Raplamaa piimatootja keskmise toodanguga lehma kohta Eestis esimesena 13 000 kilogrammi piiri (13 239 kg) , siis möödunud aastal jõuti taas uude tuhandesse (14 340 kg). Kaiu ja Kõljala vahele mahub OÜ Vändra (12 736 kg).

16. aastat jutti Saaremaal suurimat piimatoodangut andnud Kõljala ühistu juht Tõnu Post, kes aasta tagasi sihtis 13 000 kilo ületamist, möönis, et eesmärgi saavutamine takerdus peamiselt kehva silo taha ning küllap õnnestub uude tuhandesse jõuda sel aastal.

2019. aastal Eestis neljandaks tõusnud ja Kõljalale kõva konkurentsi pakkunud Kärla farmi keskmine toodang langes mullu 242 kilo võrra (11 953), millega ettevõte paikneb suurtootjate arvestuses 19. kohal. Detsembris Kärla farmi Trigonilt ostnud tegevjuht Ülar Tänak selgitas, et tagasilöögi põhjus peitub 2018. aasta ilmastikuoludes. Meeletu kuivuse tõttu jäi silo kvaliteet kehvaks, ka tekkisid põuaga probleemid loomade tiinestumisel. Lõppenud aastal oli silo kvaliteet hea ja kõik muugi sujub korralikult. Jaanuari kontroll-lüpsis olidki Kärla lüpsinäitajad taas plusspoolel.

Kui 2019 lüpsid Eestis enam kui 12 tonni piima lehma kohta 18 tootjat, siis aasta varem oli selliseid kuus, 2016. aastal aga ainult üks.

Ootamatu languse tegi möödunud aastal läbi samuti Tõnu Posti juhitud Valjala POÜ robotlaut.  Aastast aastasse toodangut kasvatanud ettevõtte keskmine toodang lehma kohta vähenes mullu 694 kilo võrra (10 280 kg) ehk 2016. aasta tasemale. Ühtlasi jäi see tulemus Valjala ühistu piimatootmise luigelauluks, sest ettevõtte piimalehmad jätkavad sellest aastast lüpsmist Haeskas. 

Neljandalt kohalt maakonnasiseses konkurentsis leiab juba tavapäraselt Rauni POÜ, kes lisas toodangule 422 kilo (9897 kg) ja kellest pärast Valjala piimafarmi lõpetamist saab kolmanda koha omanik. 

Raimond Ellik Foto: SH

9000 kilo piirist said mullu jagu veel kaks Saaremaa tootjat: roboti võimekusega töörügaja Raimond Ellik Salmelt (9179 kg) ja Jurna talu robotlaut (9153 kg), kes tegi siinsetest tootjatest suurima hüppe (+1199 ). Üle 8000 kilo lüpsid Karja OÜ (8957 kg, + 600), Pöide AG (8692 kg) ja Ratla OÜ (8526 kg), kelle toodang kukkus 600 kilo võrra. Terviserikke tõttu lõpetas piimatootmise maakonna parim väiketootja Mati Maripuu, kes esimese Saaremaa väiketootjana ületas ülemöödunud aastal 9000 kilo piiri. Tema tollane 9151 kilo lehma kohta oleks ka täna väiketootjate seas kaugelt parim tulemus. Veel kord kummardus Matile!

Statistikaameti andmetel oli Saaremaal eelmisel aastal 5300 piimalehma, kes lüpsid kokku 45 558 tonni piima kokku umbes 13 miljoni euro eest. Kümme aastat tagasi oli Saaremaal 5900 lüpsilehma, kes andsid 34 850 tonni toodangut. Saaremaa keskmine väljalüps oli mullu 8620 kilo, mis jääb jätkuvalt alla Eesti keskmisele (9633 kilo), kuid edestab märgatavalt 2010. aasta Saaremaa keskmist toodangut (6243 kilo). 

Saaremaal on piima kokkuostuhind 290 eurot tonn. Eestis maksti detsembris piimatonni eest keskmiselt 313 eurot, mis oli küll viimase pool-

aasta kõrgeim hind, kuid ei jõudnud siiski aasta alguse tasemeni. Madalaimaks jäi piima kokkuostuhind augustis (300,56 eurot tonn), kõrgeimaks veebruaris (320,32 eurot tonn). Seega jätkus ka varasematele aastatele omane trend, et piima kokkuostuhind on kõrgem aasta alguses ja lõpus, languses aga suvekuudel. Kõrgest kvaliteedist hoolimata jäi Eesti piima kokkuostuhind möödunud aasta novembris Euroopa Liidu riikide võrdluses tagantpoolt neljandale kohale kohe pärast Lätit, Leedut ja Portugali, järgides samas kindlalt Euroopa Liidu keskmist trendi. Euroopa Liidus oli keskmine piima kokkuostuhind 353,1 eurot ühe tonni eest.