/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/12/12937456t1h5078.jpg)
“Meie peres kasvab kaks toredat poissi – kuueaastane Hans Kristofer ja neljane Harry,” ütleb Triinu Karolin. “Unistus kolmandast lapsest – soovisime poiste kõrvale ka tüdrukut – oli meil juba ammu, aga neljanda lapse otsus tehti ära meie eest.”
Nelja lapsega peres 24 tunnist ööpäevas ei piisa
Kuna meie poisid on mõni aasta noorematega võrreldes juba “suured inimesed”, siis leidsime, et nüüd on paras aeg kolmanda lapse jaoks – siis ei jää lastel liiga suurt vanusevahet. See, et sünnivad kaksikud, oli meile paras üllatus.
Lily Harriet ja Isabella Karolin tulid minutise vahega ilmale mullu 29. detsembril.
Ühe beebi asemel kaksikutega hakkama saada on kordi keerulisem. Siin ei kehti alati reegel, et 1 + 1 = 2. Tööd on palju rohkem kui kahe erinevas vanuses lapsega. Kuna pisikeste päevarütm võib olla erinev, ei jõua ma alati kõike ära teha selle ajaga, mida arvasin ühele või teisele toimetusele kuluvat. Korraga kaksikuid magama kussutada ei saa – mõlemad ju sülle ei mahu. Samuti ei saa neid korraga toita. Küllap see režiim paika loksub, kui lapsed juba pisut suuremad.
Kaksikute eest hoolitsemine on palju rohkemat kui täiskohaga töö. Õnneks on mul tubli abikaasa, kes suuremate lastega tegeleb, neid lasteaeda viib ja sealt toob ning mind välja vahetab, et mina puhata ja magada saaksin. Kogu ta tööst vaba aeg kulub lastele. Mu abikaasa on tõesti aasta isa tiitlit väärt! Praegu on meil paar nädalat ka ämm abis olnud – eks see paista, kuidas hiljem hakkama saame.
Auto vahetasime minibussi vastu, et kogu pere ära mahuks, ja kodus on meil nüüd laiem uks, et kaksikute vanker läbi mahuks. Minu töö ettevõtjana on praegu tagaplaanil. Õnneks on mul väga tore tiim, olen nende jaoks telefonikõne kaugusel.
/nginx/o/2020/02/12/12937469t1h26cf.jpg)
Leisi lähedal Roobaka külas elava Kerli Põlluääre sõnul nõuab nelja lapsega pere elu korraldamine kõvasti nuputamist.
Meie perre kuuluvad 13-aastane Getter, 6-aastane Kerttu, 3-aastane Trevor ja kuuekuune Kevin.
Ehkki ka kolm vanemat last olid meil planeeritud lapsed, siis neljas on põhjalikult kaalutletud laps. Eelkõige oli mehe soov veel üks laps saada. Siis hakkasid ka vanemad lapsed rääkima, et meil võiks veel üks pisike olla. Lõpuks otsustasin ka mina selle kasuks, kuigi põdesin oma vanuse pärast. Mullu 4. jaanuaril sain aga teada, et olen beebiootel.
Kui juba enne veeres elu kiiresti, siis nüüd jääb 24 tunnist ööpäevas väheks.
Tunnistan ausalt, et praegu saab koolilaps meilt kõige vähem tähelepanu. Õnneks on ta iseseisev ja aitab meil lapsi hoida, kui vaja.
Auto jagamine, et lapsed saaks lasteaeda viidud, koolilaps trennist toodud, mees tööle jõuaks, lisaks muud vajalikud sõidud – see nõuab iga päev planeerimist.
Õnneks laenab mu ema meile vajadusel oma autot ja aitab ka lapsi hoida. Meil on üldse vedanud, sest vanavanemad elavad lähedal ja aitavad, kui abi küsime.
Praegu tuleme majanduslikult hästi toime, suudame ka oma kodu ehitamist jätkata. Mees jäi isapuhkusele, aga käib ka tööl. Mina teen tööd, kuid saan seda teha kodus.
Rõõm on selle üle, et suurperede liit toetab lasterohkeid peresid üsna palju. Nii saame oma suure perega erinevaid kohti külastada, perekaart annab aga palju soodustusi. Majanduslikult võib raskeks minna siis, kui isapuhkus lõpeb ning kui lapsed koolis käima hakkavad.