/nginx/o/2019/08/28/12507421t1h7ebd.jpg)
“Kahe nädala eest sai kindla kinnituse, et 15. maist käivitub Kuressaare ja Stockholmi vaheline hooajaline lennuliin ning üle aastate on Saaremaa saanud rahvusvahelise ühenduse. Ometi on palju kauem räägitud rahvusvahelisest laevaühendusest – mis sellest unistusest on saanud?” küsib Saaremaa abivallavanem Kristiina Maripuu.
Aastatel 2005–2008 käigus olnud Mõntu ja Ventspilsi vaheline laevaliin jõudis koguda küllaga tuntust ja nii mõnigi siinne turismiettevõtja on avaldanud arvamust, et paraku lõppes see ühendus just siis, kui liin oli end sisse töötanud.
Päriselt olevat juhtunudki nii, et küsiti, millal järgmine laev läheb, ning vastus kõlas: järgmist ei tea, aga viimane läks kolm aastat tagasi. Tänavu saab viimasest reisist juba 12 aastat. Tõsi on, et selle laevaliini kohta küsitakse tänini ning Mõntu sadamas võib igal suvel kohata turiste, kes loodavad laevaga otse Ventspilsi sõita.
Saaremaa ja Läti laevaliini vastu tuntakse huvi ka mitmes veebikeskkonnas. Küsimus on ikka üks ja seesama: kas laev sõidab? Mõned üksikud näited. Kuus aastat tagasi uuris üks lätlane, kas Saaremaa poole laeva ka läheb. Talle vastas poolakas, kes teatas, et kahjuks enam mitte. Ta kirjeldas sõbraga ettevõetud jalgrattamatka, kus nad said Liepajas teada, et otse saarele ei saa, ja nii sõitsidki Saaremaale väga suure ringiga.
Viie aasta eest uuris sama asja lootusrikkalt üks hollandlane. Vastuseks sai ta teada, et liin on suletud, kuid kuuldavasti plaanitakse see peagi taas avada.
Tollase ühenduse kohta jagub paljudel häid sõnu, inimesed avaldavad arvamust, et laevatee võimaldas toredat reisimarsruuti ümber Riia lahe. Nõudlus sellise ringreisi järele püsib ja alles üsna hiljuti kirjeldas reisihuviline Indiast TripAdvisoris õhinaga, kuidas Baltikumi reis võiks päädida Eesti ja Saaremaa külastamisega ning ideaalne tagasitee kulgeks Saaremaalt otse Lätti. Vastus on lakooniline: laeva pole, ja seda juba aastaid.
Ehkki rahvusvaheline laevaliin teenib selgelt enim turistide huve – ja need ei ole vaid lätlased ja saarlased –, on sellega otseselt seotud ka siinne elu-olu. Olgu siis majanduse elavnemise või saarlaste endi liikumisvõimaluste avardumise kaudu.
Ülemöödunud aastal soovisin sõita Gotlandile. Valisin selleks meretee Ventspilsist Nynäshamni ja sealt Visbysse. Autoga Ventspilsi sõiduks kulus aga terve päev ja Visbysse jõudsin järgmise päeva pärastlõunal.
Kümne aasta eest võttis jõudsalt kuju Gotlandi, Ventspilsi ja Saaremaa laevaliini plaan. Uudiste pealkirjadki rääkisid kindlas kõneviisis, et “Saaremaalt saab juba tuleval suvel laevaga Gotlandile”. Paraku jäi GoVeSa vaatamata hoolikale ettevalmistusele sündimata.
Saare maakonna ettevõtluskeskkonna ja selle arendamise võimaluste analüüsis tõdetakse, et saarlastena asume rahvusvahelise turismi ja äri ristteel, kuid nendele teedele jõudmiseks peame ette võtma pika ringi.
“Küllap kehtib ka rahvusvahelise laevaühenduse osas tõsiasi, et mida rohkem ette võtta ja pingutada, seda rohkem on õnne.”
Rahvusvaheliste ühenduste vajalikkust toonitatakse Saare maakonna arengustrateegias, Saaremaa valla arengukavas ning ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooni arengukavas. Eraldi on see välja toodud ka Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingus: võetakse eesmärgiks vähemalt ühe rahvusvahelise laevaliini avamine.
Nüüd kavandab rahvusvahelise ühenduse loomist Saaremaa vallavalitsus.
Mullu juunis allkirjastasid vald ja Ventspilsi vabasadam laevaliini taaskäivitamiseks ühiste huvide deklaratsiooni. Juuni keskel korraldas vallavalitsus Mõntu–Ventspilsi laevaliinile operaatori leidmiseks riigihanke. Selle tingimuste järgi pidanuks liinivedu toimuma aastani 2025 vähemalt 1. juunist 31. augustini ja sagedusega vähemalt kolm reisi nädalas.
Tähtajaks laekus küll üks taotlus ning augusti algul tegi vallavalitsus ettepaneku pakkumuse esitamiseks, kuid soovitud tulemust ei saanud. Oktoobri esimeses pooles hankemenetlus lõpetati.
Sel esmaspäeval puudutasin Visit Saaremaa üldkoosolekul muude teemade kõrval rahvusvahelist laevaliini, meenutades põgusalt ka senist kogemust. Liini vastu on huvi endiselt tuntav, kuid selgelt tajutakse, mille taha ühendus ikka ja jälle takerdub – pole sobivat laeva.
Möödunud reedel arutasime rahvusvahelise laevaliini taastamise teemalisel tööseminaril ühenduse üle nii Ventspilsi kui ka Visby suunal. Kutsusime kohtumisele ka Ventspilsi linna ja vabasadama ning Gotlandi kohaliku omavalitsuse ja lääni esindajaid, kuid kahjuks see koosolek rahvusvahelist mõõdet ei saanud.
Varasema Ventspilsi liini käivitajate ja operaatorite esindajate sõnavõttudest jäi samuti kõlama, et potentsiaalse operaatori huvi lähtub ennekõike sellest, kas sobiv laev on olemas või mitte. Selle asemel, et kord luhtunud hanget korrata, peaks tähelepanu koondama võimalikele vabadele laevadele ning selleks pilgu ka Gotlandi poole suunama.
Mind kõnetas Saaremaa Laevakompanii AS-i juhatuse liikme Tõnis Rihvki tõdemus: rahvusvaheline laevaliin tuleb igal juhul, sest Saaremaa ja piiriülesed mereühendused on läbi ajaloo kokku käinud. Omaette küsimus on, millal aeg kaugemaks mereteeks taas küps on.
Vallavanem Madis Kallas nentis, et kindlasti on eelduseks tegutsemine ning innustust annab ka vastse lennuliini edulugu. Küllap kehtib ka rahvusvahelise laevaühenduse osas tõsiasi, et mida rohkem ette võtta ja pingutada, seda rohkem on õnne.