Vene kelmid petsid saarlaselt välja 100 000 eurot
Kelmusjuhtumeid oli Saaremaal mullu 19

KEERULINE: Mis kõige kurvem: politseil pole uurija Priit Sepa sõnul aimugi, kui palju on ohvreid tegelikult. Paljud ei taha tunnistada, et nad on rumalusest petta saanud. Kuriteost teavitamist pärsib ka sageli kasutatav väljend, et rumalatelt tulebki raha ära võtta.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

2019. aastal tabas Saaremaad investeerimispettuste laine, mille ohvriks langesid ennekõike vene keelt oskavad vanemad inimesed. Tulu lootes kandsid saarlased petturitele kokku 150 000 eurot. Üks ohver pidi korstnasse kirjutama 100 000 eurot.

"Pakuti, et inimene ostaks bitcoine, mis pidid pärast palju raha sisse tooma," ütleb politsei juhtivuurija Priit Sepp. "Näidati väga veenvalt, kuidas sajast eurost saab kiiresti kakssada eurot."

Nii kandsid inimesed petturitele muudkui raha juurde. Summad ei olnud kaugeltki väikesed: mõnel õnnestus ilma jääda 7000, mõnel 12 000 eurost. "Mis kõige kurvem, inimestel ei pruukinud seda raha endal ollagi," räägib uurija. "Et kelmidele makseid teha, võtsid ohvrid mitmel juhul laenu sõpradelt, tuttavatelt või – veel hullem – kiirlaenufirmadelt." Paraku ei tule sellisest skeemist raha kunagi tagasi. Inimene saab kaela vaid üüratu intressiga laenu.

Üks Saaremaa inimene oli enne politseisse pöördumist jõudnud petturitele kanda 80 000 eurot.  Ka pärast seda, kui ta oli politseis käinud, suhtles ta paraku petturitega edasi ja kandis neile veel 20 000 eurot. Raha liikus Saaremaalt Aasia poole ja sealt seda tagasi saada pole lootustki. 

Möödunud aastal läks Saaremaal kirja viis taolist investeerimispettust. Ohvrid jäid ilma kokku 150 000 eurost. Suurim kaotus küündis saja tuhande euroni, aga üks inimene kandis petturitele ka 25 000 eurot, üks 12 000 eurot ning ülejäänud 6000 ja 7000 eurot.

Lisaks pidid uurijad lahendama veel ka arvepettuste juhtumeid. Siingi ulatus kahjusumma 100 000 euroni.

Ehkki pettustest kogu aeg räägitakse ja petturite eest hoiatatakse, leidub ikka ja jälle inimesi, kes pole asjast midagi kuulnud või arvavad, et nendega midagi taolist ei juhtu.

Alles läinud reedel alustas politsei kriminaalmenetlust, et uurida juhtumit, kus 62-aastaselt Saaremaal elavalt naiselt peteti  aasta jooksul interneti vahendusel välja ligi 14 800 eurot. 

Naisele pakuti internetikuulutuses soodsalt laenu, mille saamiseks pidi ta kandma erinevaid summasid välismaistele kontodele "teenustasuks". Lubatud laenu pole naine seni näinud.

Selliseid küberkuritegusid tuleb Saaremaal paraku ette: internetis pakutakse soodsatel tingimustel laenu, ent selleks, et laenu saada, peab enne kandma laenuandjale lepingutasu, maksma advokaadi ja dokumentide tõlkimise eest. "Niimoodi paarisaja euro kaupa seda raha inimeselt küsitakse, kuni ongi jõutud summadeni nagu 15 000 eurot," tähendab Sepp. "Need summad ei ole inimestel niisama ootel. Laenatakse sõpradelt-tuttavatelt ja võetakse ka tarbimislaenu."

Paraku pole politseil selliste juhtumite puhul edulugusid ette näidata. "Kurjategijad on hästi organiseerunud ja raha liigub läbi mitme riigi. Seda on keeruline jälitada," sõnab Sepp, eriti kui raha läheb Venemaale või Aasiasse. Kui uurimine viimaks sinna jõuab, on summad juba sularahas välja võetud.

Kui aga kohe pärast ülekannet saad aru, et tegemist oli pettusega, tuleb kiiresti pangaga ühendust võtta. "Pank saab makse võib-olla tagasi kutsuda," selgitab uurija. Nõnda juhtus näiteks möödunud aastal: kannatanu oli jõudnud korra juba pangas käia ja ülekande teha. Kui ta aga tuli panka teist korda suurt summat välismaale üle kandma, said pangatöötajad aru, et ilmselt on tegu pettusega. "Õnneks nad suutsid inimest veenda," märgib uurija.

Kelmusjuhtumeid oli Saaremaal mullu 19: tuli ette finantsjuhipettusi, kus ettevõtted maksid libaarvete alusel raha välja. Oli juhtum, kus kuritarvitati COOP panga säästukaarti. Oli ka juhtum, kus kurjategija pääses ligi inimese pangakontole ja tegi selle tühjaks. "Inimene sisestas muudkui oma PIN-koodi, saamata aru, mis taustal toimus," räägib uurija.

Kelmide eest tuleb end hoida ka internetioste sooritades: võib juhtuda, et lubatud kaup jääb-ki saamata ja rahast olete ka ilma. Ka nn lotovõidu-kirjad pole kadunud ning endiselt leidub inimesi, kes säärase pettuse ohvriks langevad. 

Soovitused, et petta ei saaks

Kui keegi lubab kiiret hõlptulu ja ulmelisi summasid, siis see on juba väga selge ohumärk, et asi ei ole õige. Sel juhul on enne raha investeerimist hea mõte investeerimisplaan mõne lähedase või usaldusisikuga läbi arutada.

  • Reeglina on selline kõne muukeelne ning "investeerimisspetsialistid" ei räägi eesti keelt. Tihti on kõne tegijad väga pealetükkivad.
  • Ära lae tundmatu "maakleri" palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
  • Ära edasta "maaklerile" andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
  • Igasugune investeerimine ja laenuvõtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
  • Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
  • Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 61 23 000. Kui ise numbrit blokeerida ei oska, palu abi, näiteks pereliikmelt. 
  • Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
  • Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles