Mullu hüppeliselt tootmismahtu suurendanud Pähkla vähi- ja kalakasvatus vajab oma kollektiivi veel üht kalakasvatajat ja kalatöötlejat. “2015. aastal katkestasime tootmise. Hakkasime kasvandust rekonstrueerima, energiasäästlikumaks muutma. Kaks aastat hiljem alustasime uute seadmetega taas tootmist. Nüüd on töötajaid juurde vaja,” ütles osaühingu juhatuse liige Taneli Leivat.
Kolm aastat tagasi jõudis Pähklast tarbijateni 32 tonni vikerforelli ja sellest valmistatud tooteid. 2018. aastal oli toodangu maht kasvanud 45 tonnini, möödunud aastal realiseeris kalakasvandus aga juba 75 tonni roogitud, fileeritud, suitsutatud, maitsestatud ja pakendatud kala.
Taneli Leivati sõnul pole toodangu mahtu veel veerandi võrra suurendada kuigi keeruline.
Teadagi mõjutas möödunud aastal kalatoodete müüki ja tarbimist info listeeriabakterist, mis oli ajakirjanduse andmeil nakatanud ka mitut Eestimaa elanikku.
“Meid see ei mõjutanud. Tõsi, hulgimüük küll mõnevõrra langes, aga erakliente tuli jällegi juurde. Kohapealne müük kasvas koguni neli korda. Jõulude eel seisid kalasõbrad siin väga pikas järjekorras. Eesti tarbijad on hakanud hindama puhtas keskkonnas kasvanud kala,” toonitas Leivat. “Meilt ostavad kala restoranid ja teised toitlustusettevõtted. Hulgiostjatest on meie usaldusväärsed koostööpartnerid Peetri Lõheäri ja Grossi Toidukaubad.”
Hulgiostjadki soovivad üha suuremaid koguseid: allikavees kasvatatud kala on kvaliteetne ja paraja suurusega.
“Pähklas me ka roogime, fileerime, suitsutame, soolame ja pakendame oma kala. Tahame tänavu müügimahtu 25 protsendi võrra suurendada. Selleks võtamegi uusi töötajaid juurde,” ütles Leivat.
Kalatöötleja põhitööks on kala rookimine, fileerimine, maitsestamine, suitsutamine, pakendamine, kauba väljastamine. Töö nõuab head füüsilist vastupidavust, keskendumisvõimet, järjepidevust ja rutiinitaluvust. Inimene peab olema kohusetundlik, täpne ja korrektne ning oskama meeskonnas tegutseda. Ametikohale kandideerijal peab olema ette näidata tervisetõend.
Kalakasvataja võtab veeproove, koristab tiike, söödab ja sorteerib kalu, suvel niidab ka muru ja trimmerdab. Kaladega toimetaja peab tundma kella ning seadmete juures läheb tarvis ka tehnilist taipu. Kõige selle vastu pakub ettevõte konkurentsivõimelist palka ja stabiilset sissetulekut.
Ettevõtte juht Taneli Leivat tunneb heameelt, et siinne tarbija eelistab kvaliteetset kaupa.
“Oleme loodussõbralikud ja usaldusväärsed ning soovime, et eestimaine värske kala oleks kõigile kättesaadav. Selleks saavad oma panuse anda ka inimesed, kes meile tööle tulevad,” ütles Leivat.
Kalakasvatuse juht rääkis, kuidas Eesti tippkokad võrdlesid Norra ja Pähkla forellifileed ja küpsetasid kala samasuguseid maitseaineid kasutades. “Kui roog ahjust välja võeti, siis imestasid kõik, kuidas saab kaladel nii suur vahe olla. Pähkla kala maitses võrratult,” kiidab Leivat.
Pähkla kalu söödetakse käsitsi, Taanist toodud graanulitega. Söödakoguse jagamisel võetakse arvesse vee temperatuuri ja kala massi. Moodsa tehnoloogia toel Pähklas kasvatatud vikerforell on valitud kalakasvatajate võistlustel parimaks kalaks.
Siinsed kalatooted valmivad käsitööna. “Kellel kätt on, see saab hakkama. Fileerimisseadmed on väga kallid, näiteks üks viilutamismasin maksab 50 000 eurot. Meie tootmismahu juures pole mõistlik neid soetada,” rääkis firma omanik.
Kalatöötleja peab arvestama ka sellega, et tööruumi keskmine temperatuur on kuus kraadi. Sügavkülmkamber, jahutuskamber ja töötlemisruumid on varustatud õhutemperatuuri salvestiga.
Suitsutamine toimub täisautomaatsetes suitsuahjudes, kus saab reguleerida kambri temperatuuri, toote sisetemperatuuri, niiskust ahjus ning seda, kui kaua suitsu peale antakse.