HOBI ⟩ Mis on külateatri näitleja tasu? Sära vaataja silmades

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
STIILSED: Külateatrite näitlejatel tuleb teha ka lavaväliseid etteasteid. Toivo Prostang Aili Salongiga 2018. aastal Bulla maja avamisel.
STIILSED: Külateatrite näitlejatel tuleb teha ka lavaväliseid etteasteid. Toivo Prostang Aili Salongiga 2018. aastal Bulla maja avamisel. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Juhuslik kutse viis Toivo Prostangi kiindumuseni, mida nüüdseks juba pea kaks aastakümmet on ainult tugevamaks muutnud. Hea seltskond, võimalus end proovile panna ja muidugi edevus – need on põhjused, mis meest nii tugevasti Taritu tubateatri küljes kinni hoiavad.

2001. aastal tegi Helle Kesküla Taritus Eduard Vilde tükki “Ärapõletatud peigmehed” ja kutsus punti Toivo Prostangi. Kehastama Tõnu-nimelist aednikupoissi, kes püüdis ligi ajada uhketele teenijatüdrukutele. Aastaid rahvatantsuga tegelenud Toivole ei olnud lavalauad sugugi tundmatu koht. Aga kui kooliaegsed kohustuslikud etlemised kõrvale jätta, siis näitlemine oli temale küll vettehüpe tundmatus kohas.

Hüpe osutus nõnda edukaks, et samal aastal Salmel peetud Provintsiteatripäevadel tunnustati Toivot kohe parima kõrvalosa preemiaga. Meenutuseks – see oli aasta, kui Salme vallateater tuli välja menuka ja auhindu toonud muusikaliga “Oklahoma”. Eduka debüüdi järel kutsusid lavastajad Toivot ka teistesse tükkidesse ja nõnda ta Taritu truppi jäigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles