Muinsuskaitse linnastaadioni taha maju ehitada ei luba

Kuressaare linnastaadioni ümbrus.

FOTO: Gunnar Siiner / Saarte Hääl

Kuressaare puhkeala värskelt valminud muinsuskaitse eritingimused ei näe võimalust rajada hooneid Kuressaare linnastaadioni taha Väike-Roomassaare poolsaarele. Vald peab leidma uue koha ka Kalda puiestee äärde planeeringuta ehitatud rulapargile.

Lilian Hansar

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Merest tõusnud maa täisehitamisel mina küll mõtet ei näe,” kommenteeris eritingimused koostanud Lilian Hansar ideid püstitada hooneid Väike-Roomassaare poolsaarele: “Praktiliselt kõik vaated pannakse siis Väike-Roomassaare poolt kinni.” Ta lisas, et staadioni taha ehitamine ei ole ka majanduslikult otstarbekas, kuna üleujutatud maapinda oleks vaja mitu meetrit tõsta. Poolsaarelt on leitud ka looduskaitsealuseid käpalisi. 

Eritingimused näevad ehitusvõimalusi staadionil Ujula abaja poolses küljes ja Raiekivi säärel kunagise jahtklubi kohal. Hansari arvates tasuks kaaluda säärel ka korraliku väliujula rajamist, jahisadamas aga jääb võimalus sadama- ja kohvikuhoone laiendamiseks.

Eritingimused ütlevad muu hulgas sedagi, et Kalda puiesteele ebaseaduslikult paigaldatud rulapark tuleb teisaldada, kuna see on liiga lähedal linnusele, puiesteele ja Albert Uustulndi monumendile ning visuaalselt häiriv. Hansar soovitab rulapargi ehitada kokkupandavatest detailidest, mis võimaldab vajadusel selle teisaldamist. Ta soovitab selle panna staadioni lääneküljele tribüünide kõrvale või hoopiski koolide juurde või mõnda elamurajooni, kus see leiaks ehk aktiivsemat kasutust. 

Vallavalitsuse tellitud muinsuskaitse eritingimused on aluseks puhkeala uuele planeeringule, mis peaks uuendama 1998. aastast pärinevat planeeringut. 22 aastat tagasi koos Tuuli Oruga selle koostamise juures olnud Hansar nentis, et suurem osa vanast planeeringust on tänaseks teoks saanud ja paarikümne aastaga on puhkealal ära tehtud kolossaalne töö. 

FOTO: Gunnar Siiner / Saarte Hääl

FOTO: Gunnar Siiner / Saarte Hääl

“Kõik on nagu valmis ja tekib küsimus, kuhu edasi? Aga kas on vaja ilmtingimata midagi suurt rajada?” küsis ta. Ja nentis, et pigem tasub olla konservatiivne ning säilitada võimalusi ka tulevastele põlvedele.

Mark Grimitliht.

FOTO: Erakogu

Jaanuaris said puhkeala arendamise ideekorje käigus piirkonna tuleviku kohta mõtteid avaldada kõik soovijad. Paraku laekus ettepanekuid vaid käputäis. Vallaarhitekt Mark Grimitliht märkis, et ideede vähesus näitab, et ruum on arusaamatutel põhjustel liiga keeruline mõiste, millest rääkida.

“Ehkki Saaremaa valla planeeringutel on ainult üks mõte – et ruum saarel läheks paremaks. Paratamatult kätkeb ruum endas konflikte – näiteks noortele heidetakse tihti ette elukogemuse puudumist ja ebareaalseid ootusi. Vanem põlvkond on pahatihti jällegi suletud uutele ideedele. Teisisõnu, noored on saarele teretulnud täpselt nii palju, kuni nad akna taga ei lärma,” sõnas ta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles