:format(webp)/nginx/o/2020/03/05/12990256t1h6e61.jpg)
Soovime tööandjana kehtestada ettevõttes eriolukorra, mille raames ei luba me ettevõttesse kaheks nädalaks tööle inimesi, kes on äsja reisilt naasnud. Tulenevalt töö iseloomust saab osa töötajaid teha ka kaugtööd, kuid mitte kõik. Me oleme töötajatele eriolukorrast juba teada andnud, kuid kõik töötajad ei mõistnud olukorra tõsidust. Kuna tegemist on eriolukorraga, siis ei saa me maksta töötasu, kui tööd ei tehta. Mida me peaksime tegema?
Vastab Kaire Saarep, tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja:
“Ka nakkushaiguste perioodil soovitame töökorraldust planeerides lähtuda tervest mõistusest, rääkida töötajatega läbi ning leida parimad võimalused. Töölepingu seadus ei reguleeri ettevõttes eriolukorra kehtestamist. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid rõhutame, et tegemist on kokkuleppega. See tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt kehtestada tasustamata puhkust ega töötasu vähendada. Kui tööandja tööd ei anna, kuid töötaja on nõus tööd tegema, siis on tegemist töölepingu seaduse § 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb töötajale selle aja eest maksta keskmist töötasu.
Tööandjal tuleb tööd korraldades alati silmas pidada, et töötaja ja tööandja vahel on kehtiv tööleping, mille kohaselt on tööandja kõige olulisem kohustus kindlustada töötaja tööga ja töötaja kohustus on tööd teha. Heades töösuhetes on kõige mõistlikum leida mõlemat osapoolt rahuldav kompromiss, näiteks põhipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugtöö tegemine, tähtajaline osaline tööaeg vms. Kõik kokkulepped eeldavad mõlema poole tahet.
Soovitame jälgida informatsiooni terviseameti leheküljel. Töökeskkonnas tuleks järgida hügieeninõudeid, nagu korrapärane kätepesu, desinfitseerimine, ruumide õhutamine ning köhides ja aevastades suu ja nina katmine, et hoida oma ja kolleegide tervist.”
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)